* Provinside valitsemise kuningavõim kulud kaeti nende enda * Kehtestati riiklik kontroll tuludest kogu mõisamaa üle. Mõisnike seisukohast * Mõsinike majanduslik *Poliitiline olukord halvenes: olukord halvenes: 1694. aastal saadeti laiali Liivi 1) reduktseeritud mõisate ja Saaremaa rüütelkondade endised omanikud pidid maanõunike kolleegiumid ning maksma riigile renti rüütelkonna maapäevad allutati 2) talupoegi ei saadud kindralkuberneri kontrollile. ülemäära eskpluateerida * Eestimaa aadli omavalitsust ( oma huvides ära kasutada) Rootsi võim ei puudutanud
Eestimaal ollakse ettevaatlikum kuningavõimu osas. Dokumenti valdusõiguste kohta hoiti väga korralikult alles. Oli võimalik kuni 13.saj tõestada valdusõigust. Liivimaalased hoidusid koostööst reduktsiooni komisjoniga, Eestimaalased aga tegid koostööd ja mitmed maanõunikud läksid reduktsiooni komisjoni. Liivimaal redutseeritakse 84% maavaldustest, Eestimaal tänu ettevaatlikkusele ja paindlikkusele 53%, Saaremaal 29% (Saaremaal oli riigi maavaldus väga suur, ligi 50%). Reduktseeritud mõisatele oli vaja leida mõisnikud, riik tuli vastu, paljudesse mõisatesse said endised omanikud rentnikeks. 1686. Liivimaale uus kindralkuberner Hastfer, kes on jäägitu kuningavõimu toetaja, samas pärit Liivimaalt. Liivimaa aadel tunneb tema vastu viha. 1690. aastal maapäev, püütakse veel maid tagasi saada, saadetakse kaks saadikut Stockholmi. Üks neist Patkul. Tagasi tulles teatab, et reduktsioon on veel lahtine, tuleb luua komisjon, koostada palvekiri