reduktori ülemutrit ja veenduda, et mutrikeere on korras, sellel pole õli- ja rasvajälgi ning reduktori sisselaskekaeluse fiibertihend ja filter on korras. 2.9. Ballooni kaeluseavast kõrvaliste osakeste eemaldamiseks tuleb kaeluseava läbi puhuda, avades ventiili sujuvalt lühikeseks ajaks ¼ ½ pöörde ulatuses (avaja peab seisma gaasijoast kõrval), pärast läbipuhumist tuleb ventiil võtit kasutamata sulgeda. 2.10. Reduktoril ei tohi kasutada rikutud keermega või vigastatud regulaatorit. 2.11. Hapnikureduktor tuleb keerata balloonile vaid selleks ettenähtud erivõtmega. 2.12. Balloone ja voolikuid ei tohi lasta kokku puutuda elektrijuhtmetega. 2.13. Atsetüleeniballooni ventiil tuleb avada erivõtmega. Töötamise ajal peab see asetsema ballooni ventiili spindlil. 2.14. Kui pärast reduktori ühendamist pihkub atsetüleeniventiili topendist gaasi, tohib karptihendi
kaugusel. Töö lõpetamisel peab kaltsiumkarbiid teisaldatavas atsetüleenigeneraatoris olema täielikult ära tarvitatud. Generaatorist väljavõetav aheraine tuleb paigutada selleks ettenähtud anumasse või punkrisse. Gaaskeevitus- ja gaasleektöö tegemisel on keelatud: 1) soojendada külmunud atsetüleenigeneraatorit või muud keevitusseadme osa lahtise tule, hõõgkuuma eseme või detailiga ja kasutada tööriista, mis võib löömisel tekitada sädemeid; 2) lasta hapnikuballoonil, reduktoril või muul keevitusseadmestiku osal kokku puutuda õliga või sellega läbiimbunud rõiva, kinda või puhastusmaterjaliga; 3) suitsetada ja kasutada lahtist tuld lähemal kui 10 m hapniku- või põlevgaasiballoonist, atsetüleenigeneraatorist või aheraine hoiukohast; 4) laadida atsetüleenigeneraatorisse ülemäära suurt kaltsiumkarbiidi tükki, lükata karbiiti atsetüleenigeneraatori lehtris metallvarda või muu samalaadse esemega ja kasutada karbiiditolmu;
26. ning reduktori sisselaskekaeluse fiibertihend ja filter on korras. 27. 9. Ballooni kaeluseavast kõrvaliste osakeste eemaldamiseks tuleb kaeluseava läbi puhuda, 3 28. avades ventiili sujuvalt lühikeseks ajaks ¼ ½ pöörde ulatuses (avaja peab seisma 29. gaasijoast kõrval), pärast läbipuhumist tuleb ventiil võtit kasutamata sulgeda. 30. 10. Reduktoril ei tohi kasutada rikutud keermega või vigastatud regulaatorit. 31. 11. Hapnikureduktor tuleb keerata balloonile peale erivõtmega, mis on alaliselt töölise käes. 32. 12. Balloone ja voolikuid ei tohi lasta kokku puutuda elektrijuhtmetega. 33. 13. Atsetüleeniballooni ventiil tuleb avada erivõtmega. Töötamise ajal peab see võti 34. asetsema ballooni ventiili spindlil. 35. 14. Kui pärast reduktori külge ühendamist pihkab atsetüleeniventiili topendist gaasi, tohib 36
Mootoriga rööbiti on lülitatud lahendusdioodid V3 ja V4 vältimaks ülepinge teket suure induktiivsusega ergutusmähiste väljalülitamisel. Sisend- ja väljundsuuruste anduriteks on rõngaspotentsiomeetrid Rsis ja Rvälj, millised moodustavad nn potentsiomeetrilise kõrvalekalde mõõturi. Potentsiomeetri Rsis liug- kontakti pööratakse etteandeseadme ES abil. Potentsiomeetri Rvälj liugur on mehaaniliselt ühendatud reduktori R abil mootori võlliga. Etteandeseadmel ja reduktoril on ühesugused ülekandearvud. Kõrvalekaldesignaal U´saadakse potentsiomeetrite liuguritelt. Kui liugurid on ühesuguses asendis, mis vastab kõrvalekaldenurga nullväärtusele sis välj = 0, on kõrvalekaldesignaal U´ = 0. Seega on ka võimendi väljundpinge U = 0, jõutransistorid V1 ja V2 on suletud ja mootor ei tööta. Joonis 5.2
annaabi.ee 
