Edasiarendus: Kulonomeetriline (elektrivoolu hulga mõõtmisel baseeruv meetod) KF tiitrimine: puudub titrandi standardiseerimine; väga täpne; saab määrata H2O jälgi ~10ppm e 0.001%. I2 toodetakse elektrokeemilise reaktsiooni abil: 2I- I2 + 2e-, lõpp-punkt elektrokeemiliselt. Tehakse tavaliselt titraatoriga (Karl-Fischeri titraatoriga). 101. Redoksindikaatorid. Üldised ja spetsiifilised redoksindikaatorid. Tooge näiteid. Indikaatorid: Üldised reageerivad lahuse redokspotentsiaalile. Ferroiin: fenantroliin Fe(II) intensiivne punane(Fe2+) läheb õrnsisniseks(Fe3+) pöördeala E=Eo ± 0,059/n V 1,05 1,17 V Spetsiifilised: permanganaat ise ja tärklis joodiga. Üldised redoksindikaatorid reageerivad lahuse redokspotentsiaalile, nt ferroiin. Spetsiifilised redoksindikaatorid reageerivad lahuses olevatele konkreetsetele ainetele, nt KMnO4 (mis on ise indikaatoriks) ja tärklis (spetsiifiline joodi määramiseks). SISSEJUHATUS KROMATOGRAAFILISTESSE ANALÜÜSI¬MEETODITESSE
Kui redokspotentsiaalide vahe on väiksem kui 0,1...0,2, pole spontaansus siiski kindlalt määratud ja sõltub oluliselt tingimustest (temperatuur ja ioonide kontsentratsioonid, mis reaktsiooni käigus muutuvad). Juhul, kui ei ole tegemist standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. Kontsentratsiooni ja temperatuuri mõju redokspotentsiaalile Standardolekust erinevatel tingimustel saab oksüdeerija ja redutseerija redokspotentsiaali E (NB! kummalegi eraldi) leida järgmisest valemist (täpsetes arvutustes asendatakse kontsentratsioonid aktiivsustega): Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustab: · suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe)
annaabi.ee 
