detsembril 1918. aastal Tallinnas Toompea lossi Pika Hermanni torni. Lipu heiskajaks oli tookordne koolipoiss Kaarel Uusma koos kahe kaaslasega (esimene Toompea lossi komandant leitnant Oskar Siiak ja kaugsõidukapten Karl Kriisk). Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel r i i g i l i p u staatuse. "Riigilipu seaduse" esitajaks Riigikogus oli redaktsioonikomisjoni aruandja Karl Ast ning seadus võeti vastu vaidlusteta. Üheks suuremaks pidulikuks sündmuseks I Eesti Vabariigi ajal kujunes sini-must-valge lipu sissepühitsemise 50. a. juubeli tähistamine Tartus ja Otepääl 2. ja 3. juunil 1934. aastal. Pidustuste haripunktiks kujunes Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt 3. juunil korraldatud väljasõit Otepääle. Keskseks sündmuseks lipu 50. aasta juubeli tähistamisel oli kavandatud esimese sini-must-valge
detsembril 1918. aastal Tallinnas Toompea lossi Pika Hermanni torni. Lipu heiskajaks oli tookordne koolipoiss Kaarel Uusma koos kahe kaaslasega (esimene Toompea lossi komandant leitnant Oskar Siiak ja kaugsõidukapten Karl Kriisk). Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel r i i g i l i p u staatuse. "Riigilipu seaduse" esitajaks Riigikogus oli redaktsioonikomisjoni aruandja Karl Ast ning seadus võeti vastu vaidlusteta. Seaduse tekst oli järgmine : "Riigilipu seadus. §1.Eesti riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine) -must-valge lipp. Lipu laiud on ühelaiused. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Märkus: Riigilipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. §2.Riigivanema lipuks on riigilipp, keskel - riigivapp. §3.Riigiasutuste lipuks on riigilipp. Sellele lipule võivad asutused oma erimärke asetada
Eelnõu arutamine võibki teise lugemisega lõppeda, kui arutelu lõpul pannakse eelnõu terviktekst hääletamisel. II lugemine võidakse ka katkestada enne tervikteksti hääletamist ning saata eelnõu uuesti komiteesse, siis on jällegi võimalik teha muutmisettepanekuid ja eelnõuga toimitakse samuti nagu enne II lugemise katkestamist Vahel on ette nähtud kohustuslikult kolm lugemist. Sel puhul saadetakse harilikult terviktekst komiteesse või redaktsioonikomisjoni tehniliste paranduste tegemiseks ja vastuolude kõrvaldamiseks. Sisulisi parandusettepanekuid harilikult enam teha ei saa. Sellisel juhtumil arutatakse ja hääletatakse kolmandal lugemisel parandatud tervikteksti. Eestis on võimalik, kuigi keerukamas korras, muutmisettepanekuid teha ka enne kolmandat lugemist. Ühekojalise parlamendi puhul on seadus pärast viimast lugemist ja hääletamist vastu võetud või tagasi lükatud
annaabi.ee 
