suhteid, · Otsustusvõime, · Meeskonna kujundamise oskused, usalduse loomine, ühisseisukohtade kujundamine, saavutuse motiveerimine, ebaõnnestumiste parandamine jne, · Oskus "müüa" kõikidele osapooltele oma seisukohti, otsuseid, prioriteete, staatuse muutust jne. Keskkond hõlmab kavandamise vahendeid, nõuete haldamise vahendeid, visuaalse modelleerimise vahendeid, programmeerimise vahendeid, kompilaatoreid, redaktoreid, muudatuste haldamise ja kvaliteedikindlustamise analüüsi vahendeid, testimise vahendeid, kasutajaliideseid. Olulisim on konfiguratsiooni haldamise keskkonna kasutamine. Eesmärgiks on käsitsitöö maksimaalne automatiseerimine; Kõikvõimalike vahendite otstarbekas kasutamine võib anda kokku kuni 40%, iga üksiku vahendi kasutamine aga kuni 5% kokkuhoidu (kuigi nimetatud vahendite reklaam lubab enamasti palju suuremat kokkuhoidu).
leidis lääneriikides kasutamist tehisintellekti keelena. Johtuvalt oma nimetusest LISP (= LISt Processor) töötleb programmeerimiskeel AutoLISP eelkõige loetelusid ja ka AutoLISP- keelsed protseduurid ise on tegelikult teatavad loetelud, mis omakorda sisaldavad alam- loetelusid jne. AutoLISP-keelsed programmid (enamasti nimetatakse neid küll protseduuri- deks) tuleb kirjutada tekstiredaktorite abil tekstifailidena. Ei tule aga kasutada keerulisi, dokumentide koostamiseks mõeldud redaktoreid (näiteks Microsoft Word), sest nemad lisavad faili koosseisu suurel hulgal nähtamatut teksti, mille tõttu sellised protseduurid arvutis ei "jookse". Seetõttu tuleb AutoLISP-keelseid protseduure koostada ja korrigeerida lihtsamate redaktoritega, nagu on seda Notepad ja Wordpad (või MSDOS-keskkonna tekstiredaktor Norton). Õieti ei tuleks uusi protseduure hakata looma ka redaktoriga Wordpad, sest temagi lisab hulga nähtamatut teksti, kuid redaktoriga Notepad alustatud
147. XML rakenduste ampluaa peab olema võimalikult lai: sisestamine, lehitsemine, otsing, infotöötlus, sisutöötlus. 148. XML ühildub SGMLga 149. XML dokumentide töötlemise programme peab olema lihtne kirjutada 150. XML disain peab olema formaalne ja kompaktne 151. XML dokumentide genereerimine peab olema lihtne. Kuigi XML dokumentide koostamiseks kasutatakse enamasti spetsiaalseid redaktoreid, peab nende tekitamine olema võimalik mistahes redaktoriga. 152. XML märgistuse napisõnalisuse nõue pole tähtis. Aastal 1998 tuldi välja XML'i versiooniga 1.0, millele lisati väiksed täiendused aastal 2000 ning see versioon on ka hetkel ainukene. XML failide loomiseks ei ole vaja spetsiaalseid programme, piisab vaid programmist, milles on võimalik tööd salvestada tekstifailina.
annaabi.ee 
