jumalikustamises ja absolutiseerimises kõige kaugemale. Hegeli riik oli maailmavaimu kehastus teatud rahvas [Ibid., lk 119]. Niisugusena kujutas see endas totaalset kõlblust, mis ühendab eneses nii moraali kui õiguse. Indiviidi subjektiivne vaim pidi selles kõlbelises tervikus, ,,tegelikus Jumalas" lahustuma. Hegeli järgi kuulus riigile ,,kõrgem võim üksikisikute 14 üle, kelle ülim kohustus on olla riigi liige"(Rechtsphilosophie, § 258). Indiviidide vaba mänguruum riigis on perekond ja kodanliku ühiskond. Hegeli ,,vabadus" tähendas inimese vabanemist individuaalsest egoismist. Hegeli riik kui teostunud vabadus ei olnud inimese vabaduse piiraja, vaid hoopis selle tagaja ja laiendaja. Hegel ei tunnistanud riiki piiravat loomuõigust. Õiguse ülim allikas on üksnes riigi tahe. Tõeline õigus oli just riiklikes seaduses selgesti määratletud ettekirjutused [Luts 1997, lk 120].
(hellenism) kodanik. [Riik või maailmariik oli inimühenduse loomulik ehk looduslik, orgaaniline vorm [umbes nagu sipelgapesa sipelgatele]; inimene sündis selle osana.] Keskaja skolastika järgi oli inimene kristliku ühenduse (Corpus Christi mysticum) liige; corpus oli taevalikku korda järgivalt korrastatud pühaks kristlikuks impeeriumiks maa peal 1 Vt kas leidub ingl k A. Kaufmann, Grundprobleme der Rechtsphilosophie. München 1994. Seal on suhete ontoloogiast. 2 M.Luts 1997, lk 36 objektivistlikust ja lk 39 subjektivistlikust. 3 M.Luts 1997, lk 37. 4 M.Luts 1997, lk 39-40. Sacrum Imperium. Uusajal jätkus nominalistide alustatud universalistliku maailmapildi lammutamine. Koos universalismiga kadus õigusfilosoofilisest diskussioonist võimsaim universaal Jumal. [8]Loomuõigus sekulariseeriti (ilmalikustati). Õige ehk loomulik õigus tuletati inimese kui indiviidi loomusest
annaabi.ee 
