Primaarse hüpoblasti kooseisus on esmased sugurakud. Pealmine või välimine iduketta osa on epiblast. Iduketta tagumises (posterioorses) servas on epiblasti rakud mitmekihiliselt ja moodustavad Kölleri sirbi. Kölleri sirbi moodustumise ja ühtlasi tule- vase iduketta bilateraalsümmeetria eeldused luuakse juba munajuhas. Kui muna laskub munajuhas, siis pööratakse teda kiirusega 10–15 pöö- ret tunnis. Pööramise ajal on rebuvaene tsütoplasma, millest hiljem kujuneb iduketas, kergem kui ülejäänud rebu. Selline tsütoplasmatilk püüab tõusta ülespoole, mistõttu omandab tagurpiditilga kuju. Lõigus- tumisel on tsütoplasmat rohkem iduketta ülaservas, millest moodustub Kölleri sirp ja mis markeerib tulevase organismi posterioorse suuna. Kölleri sirbi alumised rakud rändavad ettepoole primaarse hüpoblasti suunas ja moodustavad
(kahepaiksed, kopskalad) makroletsitaalsed e. megaletsitaalsed e. polületsitaalsed (reburohked), sisaldavad rohkelt rebu (nt. luukalad, roomajad, linnud ja ainupilulised imetajad) tsentroletsitaalsed (kesk-rebused), rebu paikneb munaraku keskel (putukad) teloletsitaalsed - (ots-rebused), keskmises koguses rebu on jaotunud munarakus asümmeetriliselt, kontsentreerudes rohkem vegetatiivse pooluse poole (linnud, kalad, roomajad) Muna poolused Animaalne poolus – rebuvaene piirkond Vegetatiivne poolus – reburikas piirkond 24. Difuusne oogenees Sugurakk rändab mööda organismi ringi ja talletab varuaineid läbi fagotsütoosi, keharakkude õgimisega (käsnad, meduusid, ripsussid, kärssussid) 25. Erinevad oogeneesi tüübid Enamikul loomadel arenevad munarakud gonaadis, kus munaraku kasvamisele ja arenemisele aitavad kaasa spetsiaalsed abirakud. Vastavalt abirakkudele eristatakse: 8 1) solitaarne oogenees
annaabi.ee 
