(pärisimetajad) isoletsitaalsed (võrd-rebune), väga väikene rebu hulk on jaotunud ühtlaselt (nt. okasnahksed ja pärisimetajad) mikroletsitaalsed e. oligoletsitaalsed (rebuvaesed), munad sisaldavad vähesel määral rebu (nt. mantelloomad, lameussid, rõngussid, ümarussid ja süstikkala) mesoletsitaalsed (vahe-rebused), rebu on keskmisel hulgal (kahepaiksed, kopskalad) makroletsitaalsed e. megaletsitaalsed e. polületsitaalsed (reburohked), sisaldavad rohkelt rebu (nt. luukalad, roomajad, linnud ja ainupilulised imetajad) tsentroletsitaalsed (kesk-rebused), rebu paikneb munaraku keskel (putukad) teloletsitaalsed - (ots-rebused), keskmises koguses rebu on jaotunud munarakus asümmeetriliselt, kontsentreerudes rohkem vegetatiivse pooluse poole (linnud, kalad, roomajad) Muna poolused Animaalne poolus – rebuvaene piirkond Vegetatiivne poolus – reburikas piirkond 24. Difuusne oogenees
(munejatel või munaspoegijad)/või lõpeb sünnitusega ja postembrüonaalne- protsessid, mis algavad kasvu ja arenguga ning lõppevad surmaga. Pärast viljastumist. 1. Lõigustumine eriline mitoosi vorm, kus üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele ja puudub kasv, ainsaks sünteesi protsessiks on DNA kahekordistumine. Lõigusutmisel rakkude arv suureneb aga suurus väheneb (nagu salati valmistamine:D). Reburohked sügoodid lõigustuvad osaliselt, rebuvaesed täielikult. Bioloogiline tähtsus: taastatakse hulkraksus (kõik me oleme mingil hetkel olnud ühe rakulised), normaliseeritakse tuuma/tsütoplasma suhe. Lõigustumise tulemusena moodustub rakukobar ehk moorula. 42 Blastula tsöloblastula (süstikkala). Inimesele omaseks blastulaks on blastotsüst. Blastoderm (alguses 1 kiht, hiljem mitu kihti)
annaabi.ee 
