Lõigustumisel rakkudel puudub kasv, ainuke sünteesiprotsess on DNA kahekordistumine. Jaguneb: 1) Sünkroonne a) kõik rakud jagunevad samaaegselt b) rakkude vahelised kontaktid pole veel välja kujunenud ja ei toimi 2) Asünkroonne a) rakkude jagunemine ajas eristub b) on väljakujunenud tõeline hulkraksus (naaberrakud mõjutavad üksteist) Vähese rebuhulgaga sügoodid lõigustuvad täielikult (pärisimetajad), suure rebuhulgaga sügoodid lõigustuvad osaliselt- lõigustumata jääb rebumass. Lõigustumise bioloogiline tähtsus: 1) Taastatakse hulkraksus (mingil ajal oleme kõik olnud ühe raku tasandil) 2) Normaliseeritakse tuuma- tsütoplasma suhe (sügoodis on see paigast ära) REK: 1) Võrrelge kehavälist ja kehasisest viljastumist 2) Milliseid eeliseid annab kehasisene viljastamine võrreldes kehavälisega? (saadi aru inimesekeskselt) 3) Jutukese koostamine vastavate mõistete kasutamisega (minevik)
arengu etappe. · Jaguneb kaheks: a) Sünkroonne, kõik rakud ühel ajal, rakkude kasvu ei toimu, rakkude arv suureneb, mõõtmed vähenevad, varuainete arvel toimub. b) asünkroonne, rakud jagunevad eriaegadel, algab kasv ehk süntees, protsesse juhivad rakkude geenid, rakkude iseseisvus suureneb. · Vähese rebu hulgaga sügoodid lõigustuvad täielikult, suure rebu hulgaga sügoodid lõigustuvad osaliselt. Rebumass jääb lõigustamata. · Taastatakse tuuma tsütoplasma suhe · Taastatakse hulkraksus Tulemus: · Tekib moorula ehk rakukobar. · Tekib blastula, millel on järgmised osad(joonis, ei teinud): · Kastrula, millel on 3 etappi: a) Varajane eritub 2 rakukihti: välimine-ektoderm ja sisene-endoderm b) Keskmine 1 kiht tuleb juurde, mida nim. Mesoderm c) Hiline- 3kihti on selgelt eristunud. Rakukihtidest kujunevad organid ja organsüsteemide alged.
annaabi.ee 
