Munemisajal on pH 6-6,3. Suureneb ja stabiliseerub 6,5-6,8. pH suurenemisest tulenevalt: * munarebu vitelliinmembraan muutub nõrgemaks * osa munavalge veest liigub osmoosi tõttu rebusse * munavalge kahevalentsed katioonid liiguvad rebusse ja munavalge veeldub üha enam * munarebu viskoossus ja struktuur muutuvad, munarebu kaotab oma kuju. Kui sellised muutused rebus toimuvad väga kiiresti (mõnedest söötadest põhjustatud, koktsidiostaatikumide või ussirohu kasutamise tõttu), siis on rebul plekid, laigud. Pärast munade pikaaegset säilitamist toimuvad muutused: * vedel rebu (suur rebu veesisaldus) * rebust läheb raud munavalgesse munavalge roosakas * rebusse lähevad proteiinid munavalgest rebu lõhevärvi Säilitamisel munavalge tihedus väheneb, munavalge veeldub, munarebu liigub muna õhukambri suunas (tömpi otsa), suureneb muna dehüdratatsioon, mis halvendab hautamistulemusi. Embrüo Munade säilitamise tingimused
mass on piirides 50...75 g. Väikesteks peetakse mune massiga alla 53 g, keskmisteks 53...63 grammiseid, suurteks 63...73 grammiseid, väga suurteks vähemalt 73-grammiseid. Munade mass tavaliselt suureneb koos kana vanusega. Ebanormaalsetes munades võib leiduda ka võõrkehi vereplekke, mis võivad rebule sattuda munarebu vabanemise ajal folliikulist. Muna koaguleerumistemperatuur on 57 ° C, munavalgel 55...60 ° C, rebul 56...70 ° C. Brutoenergiat (kcal/g) on munavalgel 5,7, rebul 8,1. Munavalge külmub temperatuuril 0,45 ° C, rebu 0,65 ° C. Terve kanamuna võib ilma külmumata jahtuda 1...2 ° C-ni. Pikem säilitamine temperatuuril 3...4 ° C viib külmumise järel muna purunemisele. 5. Vutikasvatus. 2.1. Vuttide bioloogilised iseärasused Vuti nimetuse all tuntav farmilind pärineb põldvutist ( Coturnix coturnix).