rebukesta munarakuni. Sperm esmalt seondub ja seejärel sulandub munaraku membraaniga vajalik, et spermid oleks liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimelised ning suudaks ära tunda ja seonduda munaraku ZP-ga ning läbi viia akrosomaalreaktsiooni. Moodustub akrosomaaljätke, mis tungib munaraku rebukestani ja mille pind on kaetud bindiiniga (liigispetsiifiline valk, mille retseptorid on munaraku pinnal) - toimub gameetide seondumine o Gameetide ühinemine - Rebukesta lüüsimisel akrosoomi ensüümide toimel pääseb sperm munaraku pinnale. Merisiilikul on kirjeldatud, et spermile sopistub munaraku pinnalt viljastumiskühmuke ehk fertilisatsioonikoonus
bindiin, viljastumiskühmuke) Akrosomaalreaktsioonil vabanevad proteolüütilised ensüümid akrosoomist (eksotsütoos) Munarakku ümbritsevast kallerkihist pärinevad liigispetsiifilised polüsahhariidid seonduvad spermi akrosoomis olevatele retseptoritele aktiveerides (Ca tase tõuseb) spermis akrosomaalreaktsiooni Akrosomaalreaktsiooni II osas moodustub akrosomaaljätke, mis tungib munaraku rebukestani ja mille pind on kaetud liigispetsiifilise valgu bindiiniga Munaraku pinnal on liigispetsiifilised bindiini retseptorid (bindiin+retseptor=gameetide seondumine) Spermi ja munarakku ühinemisel tekib viljastumiskühmuke (aktiini polümerisatsioon), membraanid ühinevad ja sperm siseneb munarakku. 38. Kehasisene viljastumine (imetaja/inimene). Spermi teekond munarakuni – millised bioloogilised „barjäärid“
annaabi.ee 
