Laamtektoonika järgi tähistavad vahevööainese tõusukohti Maa pinnal ookeanide keskahelikud, kuumad täpid ja kontinentaalsed riftid, vajumise piirkondi ookeanilise litosfääri vahevöösse vajumise vööndid. Kui vahevöö kivimaines liigub sellistes protsessides nii vertikaal kui horisontaalsuunaliselt plastiliselt, ilma, et elastsed pinged kasvaksid, siis palju külmemas ja rabedamas litosfääris kuhjuvad mehaanilised pinged tükeldavad viimase jäikade laamade mosaiigiks, mis rebestuvad, triivivad ja upuvad astenosfääri pinnal. Siit on selge, miks maavärinate epitsentrite levikukaart joonistab väga hästi välja laamade piirid. Ookeanide keskahelikes rebitakse üksteisest lahti õhukesed litosfäärilõigud, mis hakkavad külgsuunas veidi erineva kiirusega triivima. Sellistes litosfäärilõikudes kuhjunud mehaanilised pinged vabanevad arvukate madalate, paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinatena.
moondumine. moondumine toimub ookeanilise laama ja mandrilise laama kokkupõrkealal, kus on kuum temp ehk seal, kus on märgitud punane magma ja selle ümber, kus kivimid satuvad suure rõhu ja kuuma temperatuuri tingimustesse Nimetage kaks tegurit, mis põhjustavad kivimite moondumist. A. litosfäärilaamade kokkupõrkel, kus mäetekkimisel ning aktiivsete magmatismi ja vulkanismi tõttu on kõrge temp. ja rõhk B. Murrangvööndites kui kivimid rebestuvad kõrge rõhu tõttu Nimetage veel neli laamade liikumisest tulenevat geoloogilist protsessi, mis selles piirkonnas aset leiavad. 1) kahe laama põrkumis kohal tekib ookeanilisse laama süvik 2) mandrilisele laamale tekib kurdmäestik 3) võivad tekkida maavärinad 4) Kaardil on laamade erinevad servaalad tähistatud A, B, C ja D-ga. Millise tähega tähistatud piirkonda iseloomustab kaardi kõrval olev joonis?
annaabi.ee 
