Joostes hoiab rebane oma saba horisontaalselt . Saba ots on must või valge. Nagu enamikul koerlastel on rebasel saba nääre.see asub tal 75 mm sabajuurest kõrgemal saba ülapinnal nahas ja nahaaluses koes . See nääre eritab skungi lõhna taolist lõhna mis on eriline peibutuslõhn. Kehamass Isarebane kaalub umbes5,9kg,emarebane5,2kg Rebase väga kohev karv jätab mulje,nagu kaaluks ta rohkem. Rebase üldkokuvõte Rebane kuulub rebase perekonda.koerlaste sugukonda. Punarebane on rebaseliikide seas kõige laiema levialaga. Ta elab kõikjal Euroopas, kõikjal Aasias, ei leidu Indo-Hiinas. Rebaseid on peaaegu 50 erinevat liiki,kellest tuntuim on hõberebane. Eestis on rebast arvukalt nii mandril kui saartel, kokku 8000 isendit. Arvukus kõigub olenevalt saak loomade ja teiste kiskjate arvukusest . Inimesed on sajandite vältel rebast küttinud, tema pihta tulistanud ning talle püüniseid üles seadnud. Selle vaatamata on neid loomi siiani arvukalt
Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebase levik Rebane on levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel laidudel, Eestis elab umbes 6000 rebast (mõningate andmete järgi 8000). Punarebane on rebaseliikide seas kõige laiema levialaga. Ta elab Palearktises ja Nearktises: kõikjal Euroopas, peaaegu kõikjal Aasias (sealhulgas Jaapanis, ei esine Indo-Hiinas), igal pool 4 Kanadas ja sellega piirnevates Ameerika Ühendriikide osades (ei leidu edelas ning mõnes Texase ja Alaska osas). Mõned rebaste levialad on ka Põhja-Aafrikas. Austraaliasse on rebane sisse toodud 19. sajandil. Rebase liigid
annaabi.ee 
