Kutsikatel on sündimise ajal pehmed pruunid karvad. Pojad sünnivad pimedana, kuid hakkavad nägema 914-päevaselt. Üle kahenädalased pojad saavad ka peenestatud toitu. Kutsikad hakkavad pesast väljas käima 46 nädalat. Sel ajal toob ema neile päris toitu, millel tihtilugu on veel elu sees. Nii saavad pojad õppida saaki murdma. Nad võitlevad omavahel, et välja selgitada, kes on kõige tugevam. Täielikult võõrutatakse kutsikad emapiimast 812- nädalaselt. Umbes kolmekuistele rebasekutsikatele toob ema urgu hiiri, et pojad saaksid õppida hiirte küttimist ja söömist. Ema ja poeg jäävad kokku kuni sünnile järgneva sügiseni. Tuleb ka ette, et tütar aitab emal järgmisel aastal uue pesakonna üles kasvatada. Üldse, kui emaseid on territooriumil rohkem kui üks, siis tavaliselt poegib ainult üks nendest. Suguküpsus saabub 10-kuuselt kuni aastaselt.[1] Koht ökosüsteemis, ohustatus ja kaitse Looduses on rebane küllalt tähtis pisinäriliste ja kahjurputukate arvukuse
Pesakonna suurus on 113, keskmiselt 5 kutsikat. Sünnikaal on 50150 g. Kutsikatel on sündimise ajal pehmed pruunid karvad. Pojad sünnivad pimedana, silmad arenevad völja 9-14 päevaselt. Üle kahenädalastele poegadele annab ema ka peenestatud toitu. Väikesed rebasepojad hakkavad urust väljas käima alates ühe kuuselt. Sel ajal toob neile ema veel päris palju erinevat elusat toitu, et pojad õppiksid saaki murdma. Umbes kolmekuistele rebasekutsikatele toob ema urgu hiiri, et pojad saaksid õppida hiirte küttimist ja söömist. Kutsikad iseseisvuvad nelja kuu vanuselt Ema ja pojad jäävad koku sünnist järgneva sügiseni. Sündimisele järgneval sügisel lähevad kutsikad laiali oma territooriumidele. Need võivad olla nii 10 kui ka 400 kilomeetri kaugusel. On ka nii juhtunud, et tütar aitab emal järgmisel aastal uue pesakonna üles kasvatada. Suguküpseks saavad rebased ühe aasta vanuselt.