1.2.1. Takistussõit Takistussõit (vaata lisa 1) demonstreerib hobuse vabadust, energiat, võimekust ja allumist ratsanikule takistuste ületamisel, on üks levinumatest ratsaspordialadest nii maailmas kui Eestis. 4 Takistussõit on üks vanimast kolmest olümpiaalast. Esimest korda korraldati takistussõidu võistlused 1900. aasta olümpiamängudel Pariisis. See võistlusala on tekkinud briti traditsioonilisest rebasejahist, kus hobune peab metsas ületama kraave ja muid looduslikke takistusi. (Whitaker 2007: 160) Paari (hobune ja ratsutaja) ülesandeks on ületada võistlusrajale (parkuur) üles pandud takistused vigadeta ja kiiresti. Karistuspunkte või -sekundeid saab nii mahaajamise, tõrkumise kui ajalimiidi ületamise eest. Kukkumine ja marsruudilt kõrvalekaldumine, näiteks vale takistuse hüppamine, toovad aga kaasa võistlusalalt väljalangemise. [www] http://hobumaailm.ee/?page=13
Väidetavalt oli hobuste treenimine vajalik eriti sõjapidamiseks, sest hobune pidi olema ülitäpselt juhitav, hea füüsilise vormiga, vastupidav ning igal pool kasutatav. Neid märksõnu arvestades saabki kõige paremini aru kolmest tänapäeva põhilisemast olümpiaalast takistussõidust, koolisõidust ning kolmevõistlusest. (Hobumaailm, 2015). 1.4.1 Takistussõit ,,Takistussõit on vanim kolmest olümpiaalast (al. 1900. a.), arenedes briti traditsioonilisest rebasejahist, kus hobune peab metsas ületama kraave ja muid looduslikke takistusi. Kahtlemata on takistussõit populaarseim ratsaspordiala Eestis ning ka kogu maailmas." (Hobumaailm, 2015). ,,Paari (hobune+ratsutaja) ülesandeks on ületada võistlusrajale (parkuur) üles pandud takistused vigadeta ja kiiresti. Karistuspunkte või -sekundeid saab nii mahaajamise, tõrkumise kui ajalimiidi ületamise eest. Kukkumine ja marsruudilt
annaabi.ee 
