Oleks vaja uurida, kas ja mil määral seda eraldi olemas on või kasutatakse slängi kõneldes argi/kõnekeele grammatikat. Nt tundub siinkirjutajale, et ka intonatsioon on oluline markeeriv tegur. Kolmandaks, harva on leidnud uurimist mitteverbaalne släng ehk zestid, tätoveeringud, spetsiaalne rõivastusviis jms grupiteadvust kinnistavad ning üldistest mallideks ekspressiivselt ja veidi ülepakutult ning mänguliselt erinevad mitteverbaaled nähtused (nt ülilaiad rebadel püksid vms) (vt nt kurjategijate kohta Maruste 1988). Neljandaks, erinevalt vana aja noortekampadest, mille omakeel levis vaid väikeses rühmas ja kadus koos rühma lagunemisega, on uuel noortekeelel tänu arvutitele üle-eestiline levik, mis tähendab ka selle suuremat võimu ja kindlamat püsimist. Lisaks: noorte keelelist omapära toetab juba selgelt massimeedia (raadiosaated, portaalide keelekasutus, muusikaajakirjandus jms). Meil puuduvad eesti keele kohta uuringud, mille poolest erineb
Härra Maurus armastab vene vaimustust ja sellepärast käib ta vene seltsis. Härra Maurus peab käima, aga kus on härra Ollinol käimist? On tema koolidirektor? Ajab tema eesti asju venelaste juures? Ei, vaid härra Maurus ajab vene seltsis eesti asju. Sellepärast pole tal aega vaadata, kas sakslased on kapiotsast juba maha võetud või on nad alles seal..." Direktori jutu katkestas Slopasev, kes ilmus oma toa ukse vahele -- nägu pesemata, juuksed sasis, püksid rebadel, kandmed peaaegu maani ripakil, pintsak palja särgi peal, krae üleval, et katta paljast kaela ja karvast rinda. ,,Härra Maurus, vabandage mind," ütles ta käriseva häälega. ,,Julgen neglizees, sest kuulsin teie häält ja tahtsin paar sõna nelja silma all rääkida, et hoiduda teatavaist eksiarvamustest." ,,Härra Slopasev," vastas direktor külmalt ja vormiliselt, ,,minul ei ole saladusi, kui teil ei ole. Mina ajan oma asju avalikult. Palun siinsamas, kui soovite."