i=1,2,3,...m rea indeks ja j=1,2,3...n-veeru indeks)kõigi (m*n) maatriksite hulk tähistatakse . Maatriksit A=aij - ruutmaatrikskui m=n ,eristatakse pea- ja kõrvaldiogonaale (a11,a12,a13...ann peadiogonaali elemendid) jan (a1n,a2n-1...an1 kõrvaldiogonaali elemendid). Diogonaalmaatriks on ruutmaatriks milles kõik elemendid mis ei ole peadiogonaalil on nullid(0) Maatriksi A=aij ridade elemente nimetatakse selle maatriksi reavektoriks (aritm. vektorid)=) , Maatriksi veeruvektorid on aritm.vektorid ) , Maatriksi lineaar tehete orrel kehtivad vektorruumide lin.tehete omadused,kui ja A=aij B=bij abc A+B=B+A, (A+B)+C=A+(B+C), A+==A, vastand maatriks B , nii et A+B=B+A=, (a+b)A=aA+bA, a(A+B)=aA+aB, (ab)B=A*(bB), 1A=A 7. Maatriksite korrutamine ja transponeerimine. Maatriksite ja korrutise leidmiseks esitatakse vastavalt reavektorite ja veeruvektorite
(näiteks A) ning maatriksi elemente tähistame indeksiga varustatud väikse tähega (näiteks aij ). Lühidalt esitatakse sama maatriksit ka kujul A = (aij ). Definitsioon 1.2 Kui maatriksi ridade ja veergude arv on võrdne, m = n, siis nimetame maatriksit ruutmaatriksiks või ka n-järku ruutmaatriksiks. Kui maatriksis on ainult üks rida või veerg, siis nimetame seda maat- riksit ka vektoriks, täpsemalt reavektoriks ja veeruvektoriks. Üldine (m × n)-maatriks koosneb m reavektorist ja n veeruvektorist. 1.2 Tehted maatriksitega Definitsioon 1.3 Maatrikseid A ja B nimetatakse võrdseteks, kui neil on võrdne arv Üleminekut maatriksilt A ridu ja veerge ning kõik nende vastavad elemendid on võrdsed, s.t.
annaabi.ee 
