termomeeter, elektripliit - KEMIKAALID 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus TÖÖ KÄIK : Sooritan kokku kaks katset. Esimesel katsel määran ära reaktsioonikiiruse sõltuvuse lähteainete kontsentratsioonist ja teisel katsel määran reaktsioonikiiruse sõltuvuse temperatuurist. Enne ja pärast igat katset pesen katseklaasid hoolikalt kraanivee ja harjaga ning loputan 2...3 korda destilleeritud veega. Reaktsioonivõrrand: Arvutan reatsiooni keskmise temperatuuriteguri k. KATSE I Võtan 8 katseklaasi, mis omakorda jagan paarideks. Igast katseklaasi paarist panen ühte katseklaasi 6 cm3 H2SO4. Katseklaasi paaridest teise, tühja katseklaasi, panen erineva kontsentratsiooniga Na 2S2O3: 1. katseklaasi mõõdan 6 cm 3 Na2S2O3 2. katseklaasi mõõdan 4 cm 3 Na2S2O3 ja 2 cm3 destilleeritud vett 3. katseklaasi 3 cm 3 Na2S2O3 ja 3 cm3 destilleeritud vett 4
Oksiidikihist vabastatud alumiinium tõrjub temast vähemaktiivsemaid metallse nende vesilahustest välja. 8) Aluminotermia ( 2Al + Fe2O3 _ Al2O3 + 2Fe ) Alumiiniumi omadust kõrgel kuumusel teisi metalle nende oksiididest välja tõrjuda nimetatakse aluminotermiaks. Seda kasutatakse mitmete metallide (kroomi, vanaadiumi, raua jt) metallide tööstuslikuks tootmiseks. Alumiiniumi ja raud(III)oksiidi segu nimetatakse termiidiks ning ainete omavahelist reatsiooni termiitkeevituseks, mida kasutatakse nt. raudteerööbaste kinnikeevitamiseks. Eelised/Puudused Alumiiniumil eelisteks saab lugeda kergust, vastupidavust õhuhapniku ja vee suhtes, head elektri ja soojusjuhtivust ja madalat hinda. Samas puudusteks peetakse tema pehmust, vähest mehhaanilist vastupidavust, keemilist aktiivsust hapete suhtes jt. Kasutusalad Vanasti oli alumiinium väärismetall, kuna teda osati toota vähe. Seepärast kuni 19. sajandi lõpuni kasutati
kiiremini toimub reaktsioon. Põhjus seisneb selles, et kontsentreeritumas happes on rohkem osakesi, mis ainega põrkuda ja seega reageerida võivad. Mida rohkem põrkeid toimub, seda kiiremini ka reaktsioon toimub. ° Katsete kiirust mõjutas ka see, et meie rühmal oli kolm suurt kriiditükki. Teistel rühmasel, kes kasutasid pulbrit või purustatud kriiti kulges katse hulga kiiremini. Sellest järeldus, et Reatsiooni kiirus sõltub kokkupuutepinna suurusest. ° Katsete tulemuste täpsust segasid mitmed faktorid: silmaga ei olnud võimalik jälgida reaktsiooni täielikku lõppemist (kuigi me eemaldasime vahtu); aineid ei olnud sama täpselt, kui teoreetiliselt oletati; katset pidi kiirendama ajapuuduse tõttu; uuritavat ainet segati metallnoaga, mis ei pruukinud puhas olla katsekeskkonda viidi võõrast ainet.
................................................................. 12 5.Kasutatud kirjandus................................................................................................................ 12 2 1. Tähiste ja lühendite loetelu. A = reagent B= esimene produkt C = teine produkt P0 = algrõhk, atm T0 = algtemperatuur, K R = ideaalne gaasi tegur, J/mol*K V = ruumala, L Ct0 = algkontsentratsioon, mol/L K = reatsiooni kiiruse konstant, 1/min Kc = tasakalu konstant, mol/L Km = massi ülekandetegur, 1/min Fa0 = reagenti molaarne voo, mol/min Fb0 = esimene produkti molaarne voo, mol/min Fc0 = teine produkti molaarne voo, mol/min Ft = molaarse voo summa, mol/min RB = esimene produkti kiirus, millest aine möödab reaktoris, mol/L*min CB = esimene produkti kontsentratsioon, ra = reagenti reaktsiooni kiirus, mol/L*min rb = esimese produkti reaktsiooni kiirus, mol/L*min
· Paljud ravimid allosteerilised efektorid Allosteeriline inhibitsioon on pöörduv. Allosteerilised efektorid: · Muudab ensüümi konformatsiooni · Muutub aktiivtsentri ruumiline ehitus · Aktivatsiooni puhul muutuvad substraadi sidumine ja katalüüs efektiivsemaks · Inhibitsiooni puhul väheneb aktiivtsentri affinus substraadile. Ei allu Michaelis-Menteni kineetikale. Reatsiooni kiiruse ja substraadi kontsentratsiooni sõltuvus on S-kujuline. 19. Valkude klassifikatsiooni printsiibid, tähtsamad esindajad. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Jagunevad veel eraldi fibrillaarseteks (kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid, müosiinid) ja globulaarseteks (albumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid, gluteiinid) valkudeks. Liitvalgud - peale valgulise osa sisaldavad veel mittevalgulist osa ehk prosteetilist rühma
annaabi.ee 
