valelik illusioon või siis võimalikult taganeda poliitilisest kontekstist. Teise puhul nimetagem neid ,,ohututeks" teosteks, mis on vastava poliitika otstarbeks või selles puudub üldse igasugune poliitiline väljendusviis, mis justkui mainiks sellele, et teos hoiab inimesi eemale igasugustest poliitilistest vahelesekkumistest. Ega ka kunstniku roll on samuti muutunud: kunstik ei pea ilmtingimata käituma nii, nagu mõni ühiskondlik tegelane või aktivist. Kunstniku eesmärk on reanimeerida igas vaatlejas esteetilisi oskusi, mis ei tähenda, et igasugune vaatleja on potentsiaalne kunstnik. Ja kuna valitsuse eesmärk on ekspluateerida inimesi, siis juhtubki midagi sarnast nagu Nõukogude Liiduga, kus kunstniku roll oli justkui kukutada igas vaatlejas tema esteetilist tunnetust. Kuid siiski võib olla kunst poliitiline ilma, et ta poliitikat kuidagi mõjutaks. Võib juhtuda, et teos ei leia populaarsust või teeb seda liiga hilja
Sest nii Lähis-Ida, Induse oru, Himaalaja ning Hiina vahel tekkis sünergia juba neoliitikumis. Fookuses on aga Lähis- Ida kultuuride tõusud ja langused. Aktsendiga (kursiivis) Iisraeli rahva ajalooga. Lääne-Rooma võimetus ja vähene ambitsioonikus Ida suunal sai uue ja permanentse hoo sisse Lääne-Rooma langemisega. Parodakslaaslelt põhjustas seda kristluse omaksvõtt riigiusu kehtestamisena. Mil ei läinud palju aega, kui Tuhande aastane Rooma lakkas olemast. Mida küll üritas reanimeerida Ida-Rooma ehk Bütsants. Jumal teab kust välja ilmunud valdavalt indo-euroopa keelt kõnelenud rändrahvad (keldid, lääne-goodid, vandaalid) aga võtsid kujunevast Euroopast ja Impeeriumi varemeist tugevat matti. Palju aega enne lokaalset kataklüsmi oli Scipio Zama all ütelnud Hannibalile, et su ees olid Rooma väravad lahti, aga sa ei kasutanud võimalust. Sama seis oli ka Attilal. Kas on Roomal, iseäranis Tiberi küngastel mingi esoteeriliselt seletamatu puutumatus?
Isegi kui ei olda sionistid ega kavatseta Iisraeli ümber asuda, peetakse seda maad mingiks vaimseks keskuseks. Mõnigi põline Eesti juut on väljendunud nii: Iisrael on meie esivanemate maa ja isamaa, kuid Eesti on meie kodumaa. Statistikaameti andmeil elas seisuga 01.01.1995 Eestis 2864 juuti (1989. aasta loendusel 4613) ja 01.01.1997 2553 juuti. Veel mõni aasta tagasi oleksid juudid olnud Eesti vähemusrahvuste hulgas ainsad, kes võinuksid reanimeerida ennesõjaaegse kultuur- autonoomia idee. Nad olid organisatsiooniliselt kõige kaugemale jõudnud. Kuid siis ei leidnud see idee üldist toetust kogukonna sisemise lõhestatuse tõttu. Kultuurautonoomia taotlemise tingimused (s.o rahvusrühmas vähemalt 3000 Eesti kodanikku) ei takistaks juute nüüdki, sest 1993. aastal jõustunud uus kultuurautonoomia seadus ei sätesta Eesti põlisvähemustel arvulisi piiranguid. Siiski ei tundu kultuurautonoomia praegu päevakorral olevat ja ega selle
annaabi.ee 
