· Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammas Pärnus (1929) 1920. aastatel, Eesti Vabariigi ajal, tegi Adamson Eestisse hulga Vabadussõja monumente. Ta oli ise siis juba vana ja tema loomelaad sel ajal juba vanamoodne. Neist monumentidest on kunstiliselt silmapaistvaim · Suure-Jaani Vabadussõja monument (kujutab surevat muinasvanem Lembitut) Sai akadeemiku tiitli PORTREEMEDALJONID Lõputöö valik oli vabameelne- realistli kujutuslaad- dünaamiline/ maaliline käsitluslaad- liikuvus- emotsionaalsus MERETEEMALISED MARMOR KUJUD- kõige ilusamad tööd tema poolt- kujutas naisi merelaintetena.ntks: ,, Laeva viimanr ahe", ,, Laine ainuke suudlus"
kirjaoskus (%) 91,8% 96,3% kõrgharidusega inimesi 1850(1913) kuni 1000 (1915) üliõplasorg 1855 (,,läti õhtud“) 1870 ,,Kalevipoja õhtud“ kultuuriselts 1868 Riia Lätlaste Selts 1872 Eesti Kirjameeste Selts üldlaulupidu 1873 Riias 1869 Tartus Rahvuseepos 1888 Lacplesis 1862 Kalevipoeg realistli romaan 1879 Maamõõtjate aeg 1896 Külmale maale suur rahvaluulekogu 1894-1915 Latvjas dainas 1904-1907 Setukeste laulud Läti 20 saj alguses Kolm kubermangu , kaks kuulusid läänemere kubermangude hulka. Nendest kahest ainult üks oli puht läti kubermang, Kuramaa kubermang , mis hõlmas läti lääne ja lõuna osa, keskuseks oli Miitavi (Jelgava linn), ja see jagunes 10 maakonnaks.Teine Baltikubermang mis oli osaliselt läti
annaabi.ee 
