Elu põlisviise rohkeid- täna rõõmsad pulmalaule, homme süngeid surmaohkeid... Siin on toodud sõna surm, mis on raske, mitte kerge. Samuti väga hea näide, inimesest, kelles on nii hea kui halb isiksus kandla näitena, millel on kaks keelt. Üks keel on rõõm, teine mure. Ja peaaegu igas luuletuses on midagi, mis tekitab minus väga armast ja head tunnet, samas selle kõrvale ilmub sünge pilv, jõhkrate näidete või väga tõetruu realismina, mis toob mind maa peale ja paneb mõtlema asjade negatiivsele poolele, et ei hõljuks ainult helesinistest pilvedes taeva kohal, kust kukkumine on valus. Heiti Talvik Luulekogu "Legendaarne" analüüs Koostas: Elerin Ehte 11b 2009
saanud tublisti täiendust. Ent põhimõtteliselt on kõik samaks jäänud.(Vaiksoo,2005) Kogus avaldub ka Laabanile nii omane erk loodusetunnetus, mis sageli seotud sürrealistliku esteetikaga. Kuid loodus ise pole kunagi sürrealistlik, loodus ise on alati realistlik, ehkki võib mõjuda muinasjutuliselt, luuleliselt, sürrealistlikult. Tsivilisatsioon ja inimsuhete maailm on sürrealistlikud ja muinasjutulised, ehkki enamasti peegeldub see meie teadvuses argise ja proosalise realismina.(Vaiksoo,2005) Laabanil on üks tore limerik: Üks talueit Vana-Kuustes kandis hauduvat kana juustes; kui munast ilmus tibu, oli eidest saanud libu pudsajatega juuksetuustes 14 2.7. ,,Eludrooge ego-ordule" 2008. aastal ilmunud kogu on pühendatud puhtalt palindroomidele
annaabi.ee 
