viimasest näitusest 1996.a. kuni foodide ja "Die Brücke" näitusteni 1905.a. See oli murranguaeg, mil realistlikule ja impressionistlikule loodust jäljendavale kunstile hakkasid vastanduma uusromantiline ideoloogia ja sellega seotud kunstinähtused sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. See oli murranguaeg, ka eesti kunsti ajaloos, kuid siin oli selle sisu oluliselt teistsugune. Konservatiivses provintsis polnud veel realismgi jõudnud täielikult välja areneda, impressionismist rääkimata. Eestis võib murranguks pidada esiteks seda, et lõpuks ometi suudeti välja rabeleda ühekülgsest düsseldorfi ja Peterburi akadeemiate mõjuväljast ning märgata muutusi Euroopa kunstis. Teiseks murranguliseks nähtuseks oli baltisaksa kunstielust eraldi areneva eesti kunstielu tekkimine. Uusaegse kunstielu tähtsamateks osadeks on näitusetegevus, muuseumid, kunstiharidus, kunstnike organiseerumine ja kunstikriitika ning 19
Esineb valdavalt proosas, aga seda võib leida ka draamas ja luules. Kriitiline realism ühiskondlike probleemide suhtes kriitiline käsitlus. Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle. 2. Naturalism 19. saj lõpul Prantsusmaal levinud kirjandusvool, mille algatajaiks olid vennad Goncourt´id. Naturalism lähtus küll realistlikust meetodist, kuid viis selle üksikud üljed äärmusesse. Nii nõudis ta nagu realismgi elunähtuste tõepärast kujutamist, kuid ilma valikute, ja ülimat täpsust pisimategi üksikasjade kirjeldamisel. Pearõhk on asetatud tegelikkuse tunnetamisele seda aga teaduslikke meetodeid silmas pidades. Tuli säilitada objektiivsus ning täielik kiretus. Uus kirjandus pidi teenima üksnes tõde, mitte ilu. Kirjaniku kohus on kujutada kõike, olgu see oluline või ebaoluline., ilus või inetu, hea või halb