Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"realiseerimiskasum" - 3 õppematerjali

Varude arvestamise meetodite näiteid
4
doc

Varude arvestamise meetodite näiteid

10.01 Müük 10 400 600 6000 15.01 Ost 80 500 700 40 000 20.01 Müük 5 400 600 3 000 20.01 Müük 60 500 700 42 000 31.01 Lõppjääk 20 500 700 10 000 Arvutage jaanuarikuu müügitulu, müüdud kaupade kulu, realiseerimiskasum ja realiseerimise rentaablus, lähtudes: · Perioodiline varude arvestussüsteem ja FIFO: Lõppjääk: 500x20= 10000 Kauba kulu: 46000 10000= 36000 Müügitulu: 6000+3000+42000= 51000 ( Müük müügihinnas) Realiseerimiskasum: 5100036000= 15000 (Müügitulu ­ kaubakulu) Realiseerimise rentaablus: 15000: 51000= 29,41% ( Kaubakulu/ Müügitulu x 100) · Perioodiline ja KKM (Kaalutud keskmine meetod) Keskmine hind 46000:95=484,21

Majandus → Raamatupidamine
240 allalaadimist
VARUDE ARVESTUSMEETODID
12
doc

VARUDE ARVESTUSMEETODID

Suurima varude maksumuse bilansis annab FIFO meetodi kasutamine. Varude ligikaudne hindamine Majandusüksused võivad sattuda olukorda, kus varusid ei ole võimalik inventeerida, kuid varude ligikaudset suurust on vaja teada. Samasugune olukord tekib ka siis, kui on vaja planeerida optimaalset varu. Sellise olukorras kasutatakse suhtarvu realiseerimirentaablus, mis eeldatakse teatud ajavahemikul jäävat konstantseks. Realiseerimisrentaablus =( realiseerimiskasum : müügi netotulu) x 100% Näide Olgu varude soetusmaksumus arvestusperioodi algul 50000 . Ostude maksumus arvestusperioodi jooksul on kas teada või hinnatav (planeeritav), näiteks 150000 . Kaubaressursi maksumus on seega 200000 . Perioodi (neto) müügitulu on samuti teada või planeeritud 180000. Kogemuslik realiseerimisrentaablus olgu 30%. Müüdud kaupade kulu moodustab sel juhul 70% netokäibest (100%-realiseerimisrentaablus)

Majandus → Raamatupidamine
58 allalaadimist
Ainetöö-Varude arvestus
17
doc

Ainetöö: Varude arvestus

Inventeerimise käigus selgub dokumenteeritud ost summas 752 krooni, mis ei ole arvele võetud. Tehakse järgmine kanne: D: Varud 752 12 K: Võlg tarnijatele752 (1, 85) Varude jääkide inventeerimisel tehtud vigade mõju Mida suurem on kaubavaru lõppjääk, seda väiksem on müüdud kaupade kulu. Mida väiksem on müüdud kaupade kulu, seda suurem on realiseerimiskasum. Kui kaubavaru lõppjäägi inventeerimisel on tehtud viga, kandub selle mõju kasumiaruandesse ja bilanssi, mõjutades nii perioodi kasumi kui ka varade suurust, Kuna varade suurus kajastatakse bilansis, kuulub arvestusperioodi lõpubilansis esitatud vigane kaubavarude jääk edasi järgmisesse arvestusperioodi. Selle vea mõju käesoleva aasta finantsaruannetele on järgmine: Bilanss Kasumiaruanne

Majandus → Arvestuse alused
390 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun