JK-trigeriteks. *Eksisteerivad nii ühe- kui ka kahetaktilised (Master-slave) trigerid. * Triger on suuremate mäluga loogikaskeemide (registrid, loendurid jms. põhilisteks ehituskivideks. *Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad trigerid 2-ks: 1) asünkroonsed(latch) - salvestatakse informatsiooni vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. 2) sünkroonsed(flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktimpulsi mõjul. *Näide trigeri realisatsioonist: RS (reset-set) , R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatu d NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1. *a-sünkroonne * sünkroonne 4. Dekooder[3] *Dekooder on loogikaskeem, mis muundab etteantud sisendkoode neile vastavateks väljundkoodideks
sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjutatakse sisendite A0-An info registrisse, signaaliga reset kustutatakse sealt. Nihkeregistrites toimub info sisestamine ja väljastamine järjestikku. Ühendatakse trigeri otsene ja invertne väljund järgmise trigeri vastavatesse sisenditesse. Iga kella taktiga toimub infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt realisatsioonist on infosõnaga sooritada aritmeetiline nihe, loogiline lehe ja ringnihe. Reverssiivne nihkeregister võimaldab kahesuunalist nihet. Registrid arvuti ehituses äärmiselt tähtsad, kuna protsessoris toimub kogu vahetu info töötlemine just andmeregistrite abil. Andmeid tõstetakse töötlemiseks mälust andmeregistritesse ja sealt tagasi mällu. Samuti on arvuti suvapöördusmälu jämedates joontes lihtsalt üks väga suur registrite massiiv. 2
süsteemi dekomponeerimine 7. Protsessid. Determineeritud protsesside klassifitseerimine ja kirjeldamisviisid. Protsessid on üldjuhul olekud ja operaatorid ehk ajas muutuvad suurused, vektorid ja sündmused. Determineeritud protsess on protsess , mille tulevikku on võimalik täpselt prognoosida, vaja on vaid teada tema realisatsiooni, mis peaks olema piisava pikkusega. Minevikus toimunud protsessi kohta räägitakse tema realisatsioonist, tulevikus toimuva puhul aga prognoosist. Protsesside (x(t)) liigitamine pidevuse alusel: 1 pideva aja ja pideva väärtusega protsessid 2 pideva aja ja diskreetse väärtusega protsessid 3 diskreetse aja ja pideva väärtusega protsessid 4 diskreetse aja ja diskreetse väärtusega protsessid. Diskreetse ajaga protsesse kirjeldatakse paljudel juhtudel aegridadena. Peale selle saab neid kirjeldada veel algoritmi (eeskirja) alusel, graafikuna ja matemaatilise mudelina.
annaabi.ee 
