Alla joonitud teemad on lisateemad üleminekueksami tegijatele, kokkuvõtvas töös neid teemasid ei küsita 1. Aatomi ehitus ja perioodilisustabel (aatomi ja iooni elektronskeemi koostamine perioodilisustabelis oleva info põhjal; elementide iseloomustamine perioodilisustabeli abil) 2. Nomenklatuur (oksiidide/ hapete/ aluste/ soolade valemite koostamine ja nimetamine) Reaktsioonivõrrandid (k.a. tasakaalustamine), reaktsioonitüübid (lihtaine + O2; happeline + vesi; aluseline oksiid + vesi; hape + metall; hape + alus; aluseline oksiid + hape; aluste lagunemine kuumutamisel; happeline oksiid + alus; aluseline oksiid + happeline oksiid;) 3. Lahused a. Lahustuvus (graafikult info lugemine, graafiku koostamine ja ülesannete lahendamine selle põhjal) b. Lahuse pH, indikaatorid c. Lahuse massiprotsendi arvutamine ! vormistus (peab teadma ja oskama
Tuumasünteesi potentsiaal on teada juba 1920. aastast, kui avastati, et 4 vesiniku aatomit kaaluvad 0,7% rohkem kui üks Heeliumi aatom. Sünteesitud elemendid on väga ebastabiilsed ja elavad kõigest murdosa sekundist. Hobifusioneerideks nimetavad end inimesed, kes on loonud tuumasünteesi tootvaid masinaid. Selliseid inimesi oli 2010 aasta seisuga 38, nende hulgas nt üks koristaja ning üks 14-aastane kooliõpilane. · Energiabarjääri ületamine ja tuumasünteesi reaktsioonitüübid Esimeseks tuumasünteesi reaktsioonitüübiks on tuumade kiirendamine. Eristatakse osake- märklaud reaktsiooni, kus kiirendatud tuumad põrkuvad vastu seisvat märklauda ja osake- osake reaktsiooni, kus põrgatatakse kokku kaks kiirendatud tuumade kimpu. Esimene on lihtsam, kuid teine on suurema ernergiaga kokkupõrked. Teiseks tüübiks on termotuumareaktsioonid mis on kõige levinumad ning toimuvad ka tähtedes. St. et kergete aatomituumade puhul kasutatakse tuumadest koosneva plasma
Ensüümireaktsiooni põhiskeem - E + S ES P + E ensüüm substraat ensüüm- produkt ensüüm substraat kompleks Akriivtsenter ja substraat peavad olema komplementaarsed, et saaks tekkida ES kompleks. 2. Ensüümide klassifikatsiooni põhimõisted, klasside nimetused ja reaktsioonitüübid. Ensüümide nimetuste kujunemine. Ensüümide nimetused ja klassifikatsioon tulenevad nende poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest. On 1) triviaalsed nimetused suvstraadi nimetus + sufiks aas N:laktaas, tsellulaas; 2) süstemaatilised nimetused rahvusvaheliselt aktsepteeritud, iseloomustavad lisaks substraadi(tide)le ka katalüüsitavat reaktsiooni, lõpevad sufiksiga aas N: , D fruktofuranosidaas (invertaas). Kõik
Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust, kus enamusel juhul vesiniku ja hapniku vahekord on (H2O)n Glükoos valge suhkur Fruktoos puuviljasuhkur Valgud on looduslikud kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekuli koostisesse kuulub C, H, O ja N. Valgud koosnevad aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemega. Aminohape- NH2 Aminohape - 2-aminobutaanhape 10 Reaktsioonitüübid: 1. Ühinemisreaktsioon ehk liitumisreaktsioon on reaktsioon, kus kahest või enamast lähteainest tekib üks uus aine. 2 Ca + O2 = 2 Ca O 2. Lagunemisreaktsioon on reaktsioon, kus ühe aine lagunemisel tekib kaks või enamat uut ainet Ca CO3 = Ca O + CO2 (kuumutamine) 3. Asendusreaktsioon on reaktsioon, kus lihtaine aatomid asenduvad liitaine koostisesse kuuluva teise elemendi aatomiga Zn + 2H Cl = Zn Cl2 + H2 4
16. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon? Kas molaarne kontsentratsioon on mõõdetav või arvutatav suurus? Selgitage. Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses. Molaarse kontsentratsiooni mõõtühik on: 1M= 1mol/l --> ühe molaarne lahus ehk üks mool ainet/ühes liitris lahuses. Arvutatav suurus, sest on vaja arvutada moolide arv. C m=n/V 17. Mis on keemiline reaktsioon? Reaktsioonitüübid (näided). Keemilist reaktsiooni kirjeldatakse reaktsiooni võrrandiga, mis näitab protsessis osalevaid lähteaineid ja lõppprodukte. Looduses, keemiatööstuses ja bioloogilistes protsessides kulgevad keemilised reaktsioonid jaotatakse kaheks: reaktsioonid, milles reageerivate ainete aatomite oksüdatsiooniaste ei muutu reaktsioonid, milles aatomite oksüdatsiooniaste muutub (redoksreaktsioon) 1. Paralleelsed reaktsioonid ühtede ja samade lähteainete vahel võib tekkida
annaabi.ee 
