Atmosfäär=troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Peamised õhusaaste probleemid: hapestumine, osoonikihid, kasvuhoonegaasid. Hapestumine – looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele. Happevihm ja happeline kuivsadenemine. Neutraliseerijad on leelismetallid. Vedelike happelisust väljendatakse pH- väärtusena (vesinikioonide hulk). Mulla puhverdusvõime - mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutavatele reaktsioonimuutustele. Osoon – troposfääris 10%(kasvab) ja stratosfääris 90%(kahaneb). Paksus 2-4mm. Absorbeerib UVkiirgust, mis muutub soojuseks. Osoonikihti hävitavad: freoonid, haloonid. Kasvuhoonegaasid – üle 40. Lasevad läbi päikselt tuleva kiirguse, kuid takistavad tagasipeegeldumist. Peamised veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, troposfääri osoon. Mõjud: soojenemine, vee taseme tõus, sademete muutus, muutused taimkatte vööndilisuses. Õhu lokaalne saastumine
alumiiniumioone. Aktiivse ja potensiaalse happesususe vahel on tihe seos, kui mulla lahus on happeline, siis on ka kolloidi´del palju vesinik ja alumiiniumioone. (Potentsiaalne happesus e. tiitritav happesus lisaks mulla neelavas kompleksis olevad H+ ja Al+++ ioonid). Tähistatakse H5,6 ( asendus-) ja H8,2 (hüdrolüütiline-) happesus. H5,6 näitab minimaalset lubjatarvet. Mulla puhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõk millise teguri poolt esilekutsutavatele reaktsioonimuutustele, väga tähtis taimede toitumise ja väetamise seisukohast. Mullad ei ole ühtlaselt kaitstud nii hapetega kui leelistega mõjutamise vastu. Parandamiseks org. väetised ja happeliste muldade lupjamine. LIHTSALT TEADMISEKS!! Üle 10 mm- kivid; 1-10 mm- kruus; (kõik osad üle 1 mm on kores, alla selle peenes); 0,05-1 mm- liiv; 0,001-0,05- tolm; alla 0,001mm ibe (kolloidid 1-250nm).
Seda võib nim. mulla tahkeks baasiks a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus. b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Puhverdusomadused- mõistakse mulla vüimet vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutustele. Põhjustavad tema NEELAV kompleks, nõrkade happete soolad koos vastavate hapetega ja karbonaadid. Reaktsiooni happendumist pidurdavad neeldunud alused. Mida suurem on mulda neeldumismahutavus, küllastusaste ja huumisesisaldus, seda paremini ta on puhverdatud. (hap mullad hästi puhverdatud leeliste vastu, happete suhtes halvasti. Leel mullad on vastupidi). Mulla puhvervõime suurendamiseks on vaja suurendada organiline väetamine ja hap muldade lubjamine.
annaabi.ee 
