3 Keemiline mullas kulgevate reaktsioonide tagajärjel tekivad kerglahustuvatest ühenditest raskesti lahustuvad ühendid, mid sadestuvad mullas 4 Bioloogiline (nt mikroorganismidesse on seotud ühendid) 5 Füüsikalis-keemiline ehk asendusneelamine kõige põhilisem taimedele. Vahetusreaktsioonid. 6. Mulla puhverdusvôime. Mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile toodud reaktsioonimuutusele. 7. *Lämmastik keskkonnas. Lämmastikuringe. Bioloogiline lämmastiku sidumine. (§6.11.1, 6.11.2) Lämmastikuallikad: Atmosfääri vaba molekulaarne lämmastik N2, Mullas olevad orgaanilised ja anorgaanilised ühendid ammooniumsoolad, nitraadid ja orgaaniline valklämmastik (kõdunemata taimsed ja loomsed osad). Anorgaanilised vormid (ammoonium ja nitraatlämmastik) on kergelt omastatavad. Orgaaniline lämmastik väga raskelt omastatav või üldse mitte
Ioonide passiivne transport. Ioonide aktiivne transport. Taimed võivad olla kas kaltsifiilsed (kasvavad kaltsiumsoolade rikastel aladel, lubjarikastel) või vastupidi kaltsifoobsed. 1. Aktiivne happesus – põhjustavad vabad vesinikioonid (mida rohkem neid seda happelisem) 2. Potentsiaalne happesus – põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Mulla puhverdusvõime all mõistetakse mulla võimet vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutusele. See on väga tähtis taimede toitumise ja väetamise seisukohast, sest mullad ei ole ühtlaselt kaitstud nii hapetega kui leelistega mõjutamise vastu. Mida suurem on mulla puhverdusvõime, seda vähem on vaja väetamisel arvestada väetiste füsioloogilise happesuse või leelisusega. Puhverdusvõime parandamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. Mulla neelamisvõime on võime hoida kinni tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. Liigid: 1
ühendeist raskesti lahustuvad ühendid, mis sadestuvad mullas. 4. Bioloogilne neelamine mullas elunevate organismide omadus, selle tagajärjel kontsentreeruvad toiteelemendid mullas, eriti huumushorisondis. 5. Füüsikalis-keemiline neelamine asendusneelamine (taimedele tähtsaim) 6. Mulla puhverdusvôime. Puhverdusvõime all mõistetakse võimat vastu panna pkskõik millise tegri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutusele. Mida suurem seda parem. PV põhjustavad tema neelav kompleks, nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ja karbonaadid. 7. Lämmastik keskkonnas. Lämmastikuringe. Bioloogiline lämmastiku sidumine Lämmastik on füsioloogiliselt väga oluline, eelkõige kuna on oblikatoorne komponent ainetes, mis moodustavad protoplasma peamise osa. Kuigi atmosfääris on lämmastikku palju, on see taimedele kättesaamatu. N sisaldus taime kuivaines on 1...3%. N allikaks on õhulämmastimk
annaabi.ee 
