ÕIGE b) Kui muuta reaktsioon kiiremaks, siis produktide tasakaalulised kontsentratsioonid suurenevad. ÕIGE c) Tasakaaluolekus on reaktsiooni Gibbsi energia võrdne nulliga. ÕIGE d) Tasakaaluolekus on reaktsiooni standardne Gibbsi energia võrdne nulliga. VALE (suvaline temp ja konts jne) 22. Koosta järgmiste reaktsioonide tasakaalukonstantide Kc avaldised: a) CO(g) + Cl2(g) ⇌ COCl(g) + Cl(g) b) 2 H2S(g) + 3 O2(g) ⇌ 2 SO2(g) + 2 H2O(g) 23. Kirjuta reaktsioonijagatis Q: a) 4 Bi(t) + 3 O2(g) → 2 Bi2O3(t) b) N2O3(g) → NO(g) + NO2(g) 24. Vaatleme reaktsiooni CO(g) + H2O(g) ⇌ CO2(g) + H2(g). a) Kuidas muutub H2 osarõhk, kui CO2 osarõhku tõsta? b) Kuidas muutub CO2 osarõhk, kui CO osarõhku vähendada? c) Kuidas muutub H2 kontsentratsioon, kui CO kontsentratsiooni suurendada? d) Kuidas muutub reaktsiooni tasakaalukonstant, kui H2O kontsentratsiooni vähendada? 25. Tasakaalulised protsessid (tuua näiteid).
redutseerija ta on. Metallide pingerida: (tugevad) Li Na Mg Al Zn Fe Sn Pb (H) Cu Ag Au (nõrgad redutseerijad) Seos tasakaalukonstandiga. Kuna G = -RT ln K ja G = -nFE0 siis nFE0 = RT ln K ja ln K = nFE0/RT avaldised võimaldavd arvutada redoksreaktsiooni tasakaalukonstanti, kui teada on poolreaktsioonide redokspotentsiaalid. Nernsti võrrand - kajastab nullvoolupotentsiaali sõltuvust reagentide kontsentratsioonidest: E = E0 – RT/nF ln Q kus Q on reaktsioonijagatis: Q = saaduste kontsentratsioonid/lähteainete kontsentratsioonid Selle võrrandi abil saab arvutada elektroodi potentsiaali muudes kui standardtingimustes. Elektrolüüs – elektrokeemiline protsess, mida viiakse läbi välise elektrivoolu toimel. Korrosioon on metallide soovimatu oksüdeerumine. Kaitseks: kate aktiivsema metalli kihiga (Zn) – galvaaniline katmine; ohveranoodi lisamisega (Mg); katmine oksiidikihiga (passiveerimine); õhu ja vee
aktiivsuste korrutise ja lähteainete aktiivsuste korrutise jagatisega, kusjuures iga aktiivsus on astendatud vastava aine stöhhiomeetrilise kordajaga tasakaalustatud reaktsioonivõrrandis. 13. Koosta järgmiste reaktsioonide tasakaalukonstantide Kc avaldised: a) CO(g) + Cl2(g) ⇌ COCl(g) + Cl(g) Kc=[COCl][Cl]/[CO][Cl₂] b) 2 H2S(g) + 3 O2(g) ⇌ 2 SO2(g) + 2 H2O(g) Kc= [SO₂]2[H2O]2 /[H2S]2[O2]3 14. Kirjuta reaktsioonijagatis Q: a) 4 Bi(t) + 3 O2(g) → 2 Bi2O3(t) Q= [Bi2O3]2 / [Bi ]4 [O2]3 b) N2O3(g) → NO(g) + NO2(g) Q= [NO][NO2]/[N2O3] Q – reaktsioonisisalduste kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutis jagatud reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide korrutisega. 15. Vaatleme reaktsiooni CO(g) + H2O(g) ⇌ CO2(g) + H2(g). a) Kuidas muutub H2 osarõhk, kui CO2 osarõhku tõsta? Kui tõsta CO2 osarõhku, siis H2 osarõhk jääb samaks. b) Kuidas muutub CO2 osarõhk, kui CO osarõhku vähendada
annaabi.ee 
