destilleeritud veega lahjendatud soolhapet (vahekorras 1:4), millele lisatakse vesiniksulfiidi absorbeerimiseks 5 g vasksulfaati. Eralduva veeauru imamiseks täidetakse U toru CaCl2 ga. Veesärk täidetakse destilleeritud veega. Nivoopudel täidetakse küllastunud NaCl lahusega, millele on lisatud tilk väävelhappe lahust (sulgevedelik) ning 3...4 tilka 0,5 % - st metüüloranzi lahust. Töö käik Katsetatava kütuse kaalutis asetatakse reaktsioonianumasse 1 (kaalutise täpne kogus määratakse kütusetiigli kaaluvahena enne ja pärast kütuse asetamist reaktsioonianumasse). Kütuse kogus olgu 1 ± 0,1 g, kui (CO2)m 15 % või 0,5 ± 0,1 g, kui (CO2)m 15 %. Kaalumise täpsus 0,0002g. Reaktsioonianum suletakse korgiga, mida läbib klaastoru. Kolmekäiguline kraan 5 ühendab mõõtebüreti atmosfääriga. Mõõtebürett täidetakse sulgevedelikuga kuni 0 jaotuseni, kusjuures nivoopudeli nivoo hoitakse samal kõrgusel vedeliku nivooga
reaktsioonivõrrandile C6H8O6 + I2 = C6H6O6 + 2 HI . 10 cm3 mahlas sisalduva C-vitamiiniga reageerimiseks kulus 12 cm3 2·10-3 molaarset joodi lahust (s.t lahust, mille 1 dm3 sisaldab 2·10-3 mooli I2). Kui palju sellist mahla peaks inimene tarbima päevase C-vitamiini vajaduse (70 mg) rahuldamiseks? Vastus: Päevas peaks tarbima cm3 sellist mahla. 16 ÜLESANNE 32. (5 punkti) Hermeetiliselt suletavasse reaktsioonianumasse juhiti toatemperatuuril 2 mol metaani ja 7 mol hapnikku ning tekitati plahvatus. A. Leidke plahvatusjärgse segu koostis (ainete sisaldus moolides). B. Kas pärast segu jahtumist toatemperatuurini on rõhk reaktsioonianumas (võrreldes rõhuga enne reaktsiooni) suurenenud, vähenenud või jäänud samaks (põhjendage vastust)? Vastus: A. Pärast plahvatust on segu koostis järgmine (märkige ained ja nende hulgad):
jääkide likvideerimine bakterite abil). Kloonitud geenid on kasulikud tegemaks uuritavast geenist kergesti hallatavaid koopiaid ja tootmaks selle põhjal vajaminevat valku. Sangeri sekveneerimise põhimõte. Kasutatakse didesoksüribonukleotiide, mis erinevad desoksüribonukleotiididest selle poolest, et suhkrujäägis ei ole 3’ otsas hüdroksüülrühma, mille tõttu ei saa ahel edasi minna, vaid süntees jääb selle koha peal pidama. Sekveneeritav DNA pannakse reaktsioonianumasse tavaliste desoksüribonukleotiididega ja sünteesitud didesoksüribonukleotiididega. Reaktsioonid viiakse läbi iga lämmastikalust sisaldava nukleotiidiga eraldi: igas eri anumas on sama tähega lõppevad lõigud. Järjestuse paika panemiseks viiakse läbi geel-elektroforees. Kõik tekkinud DNA lõigud on erineva pikkusega ja see mõjutab nende liikumist geelis: lühemad lõigud liiguvad kaugemale, pikemad lähemale
annaabi.ee 
