ametisse pandi Baltimaade kindralkuberner. Üle terve Eesti tegutsesid sõjakohtud, inimesi lasti maha ka ilma kohtuta. Kiusati taga ärksamaid tegelasi, eriti rahvaasemike koosolekust osavõtnuid. K. Päts ja J. Teemant mõisteti tagaselja surma, nemad ja paljud teised revolutsioonist osa võtnud haritlased lahkusid Eestist. Ajalehti ja organisatsioone suleti või suruti nö. põranda alla. Revolutsioonile järgnesid reaktsiooniaastad (=tagasilöök, tagasilangus) keelati streigid ja poliitilised koosolekud, kehtestati range tsensuur. Enamik poliitilisi organisatsioone ja ametiühinguid oli keelatud. Eestis tegutses ainsa legaalse parteina Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesti sotsiaaldemokraatia oli maha surutud, juhid vanglas või asumisel. I-IV Riigiduumas oli ka paar eestlast, kuid Duumade tähtsus oli väike. 1905. aasta revolutsiooni tähtsus:
K. Päts ja J. Teemant mõisteti tagaselja surma, nemad ja paljud teised revolutsioonist osa võtnud haritlased lahkusid Eestist. Ajalehti ja organisatsioone suleti või suruti nö. põranda alla. III Revolutsioonijärgsed aastad Revolutsiooni haripunkt oli 1905. aasta sügis-talvel, edasi läksid sündmused langevas joones. Sõjaseisukord Baltikumis kaotati 1908, siiski jäi püsima "kõvendatud" kord. Revolutsioonile järgnesid reaktsiooniaastad (=tagasilöök, tagasilangus) keelati streigid ja poliitilised koosolekud, kehtestati range tsensuur. Enamik poliitilisi organisatsioone ja ametiühinguid oli keelatud. Eestis tegutses ainsa legaalse parteina Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesti sotsiaaldemokraatia oli maha surutud, juhid vanglas või asumisel. Poolehoidu võitsid enamlased (bolsevikud). Jaan Anvelt andis Narvas välja eesti- keelset enamlikku ajalehte "Kiir".