Valgu molekuli esimest järku struktuur on peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel. Selle keerdumisel heeliksiks (A) või kokkuvoltumisel (b) moodustub teist järku struktuur. Valgu komandat järku struktuur kujuneb heeliksi kokkukägerdumisel keerjaks gloobuliks. Neljandat järku struktuurist räägitakse valkude juures, mille koostises on kaks või enam polüpeptiidi. 6.valkude ülesandaed (8) · Valgud reguleerivad biokeemilisi reaktsioni kiiruseid · Kannavad hapniku kopsudest kõigidesse kudedesse. · Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskonna infot raku sisemusse. · Aitavad toidu maitset tunda retseptor. · Valkudel on ka kaitse funktsioon. · Valkudel on ka energeetline funktsioon. Valkude lagunemisel tekib energia mida on vaja kõikide teiste protsesside läbi viimiseks. · Valkude ülesandeks on ka toota antikehi igasugu erinevate haiguste vastu.
Mittemetalliaatomid võivad elektrone nii liita kui loovutada, seega võib neil olla nii negatiivne kui ka positiivne oa.(Erandid: F alati I, O peaaegu alati II) Aine valem annab informatsiooni ühendi keemilise koostise ja struktuuri kohta ning valemis kasutatakse keemilisi sümboleid. Indeks näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvu ioonühendi valemis. Kirjutatakse sümboli taha allapoole. Keemilise reaktsiooni võrrand selles on näidatud keemilise reaktsioni lähteained ja saadused ning sellest saab informatsiooni reaktsiooni toimumise kohta. Kordaja reaktsioonivõrrandis aine valemi ette märgitav arv, mille abil tasakaalustatakse reaktsioonivõrrand Liitaine protsendiline koostis näitab ühendi koostisesse kuuluvate elementide protsendilist sisaldust. 1.elemendi %sisaldus + 2.elemendi %sisaldus + 3.elemendi %sisaldus = 100% Lagunemisreaktsioon reaktsioon, mille puhul tekib ühest lähteainest mitu saadust. Need on valdavalt
Reaktsiooni entroopia entroopia muut keemilises reaktsioonis Entalpia on termodünaamilise keha siseenergia (u) ja rõhuenergia (pv) summa i=u+pv Keemil reaktsioone, mis kulgevad üheaegselt kahes vastupidises suunas, nim pöörduvateks reaktsioonideks. Need reaktsioonid ei lähe lõpuni suunas lähteained -> saadused, vaid tekib mingi tasakaaluline segu komponentidest. Keemiline kineetika käsitleb reaktsiooni kiirusi ja toimumismehhanisme. Reaktsioni molekulaarsus väljendab reaktsiooni elemntaaraktis osalevate molekulide arvu. Monomolekulaarne reaktsioon, bimolekulaarne reaktsioon, trimolekulaarne reaktsioon Keemil reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. Reaktsiooni kiirus oleneb kontsentratsioonist ja temperatuurist, ka katalüüsist. Katalüsaatorid, inhibiitorid Homogeenne katalüüs (reagendid, katalüsaator samas faasis), heterogeenne
ja 2. järku. Milline on kiirus 0., 1. Ja 2. järku süsteemides? Keemilise reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järku määratakse alati lähteainete konts järgi. Nulljärku reaktsioon – kiirus ei sõltu reagentide konts. Esimest järku reaktsioon – kiirus on proportisonaalne reagentide konts. Saame lineaarse graafiku. Teist järku reaktsioon – reaktsioni kiirus on proportsionaalne lähteainete konts ruudu või kahe lähteaine konts korrutisega. Esimest järku reaktsioon on kandilisem ja kulgeb rohkem ääri mööda. 35. Reaktsiooni kiirus sõltuvalt temp Keemilise reaktsiooni kiirus kasvab temp tõustes. Van Hoffi reegel: temp tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2-4 korda. −E Kvantitatiivset seost väljendab Arrheniuse võrrand
-Kui arvutatud n rakkude kasvamise kiirus, g/ls, Cc,Cs -vastavalt 0 rakkude ja toteaine -kontsentratsioonid, g/l, max väärtuseks ei ole täisarv, siis - maksimaalne -reaktsiooni kiirusekonstant, s-1, -Ks paraameter, g/l .Paljudes süsteemides -produkt n -1 - x (n) = x e dx - Esimest järku reaktsioni pidurdab kasvu, klassikaliseks näiteks -on glükoosi 0 käärimisel produkt etanooli -pidurdav toime, mida võetakse arvesse -vastava faktori lisamisega:- -puhul saab konversiooni modelleeritavas -reaktoris 1
1368,3 kJ/mol (see energia siseneb süsteemi, seega on ta positiivne). Kahe vee molekuli tekkimisel vabaneb energiat 2x926,3 = miinus 1852,6 kJ/mol (see energia lahkub süsteemist, olles seega negatiivne). Reaktsiooni soojuseffekt on sidemete löhkumiseks vajaliku energia ja sidemete tekkimisel vabaneva energia summa, seega on 1368,3 – 1852,6 = - 484 kJ/mol , ehk ühe vee mooli peale –484/2 = - 242 kJ/mol , mis võrdub vee moodustumissoojusega stabiilseist elementidest,s.t.ülaltoodud reaktsioni soojusefekt. . 2.Analoogselt ΔHac0 väärtuste kasutamisele reaktsiooni soojuseffekti leidmisel saab tabeleis toodud ΔSac0 ja ΔHac0 väärtuste alusel arvutada ka reaktsioonide entroopia (J/mol K) ja vaba energia (kJ/mol) muutusi. Näit. vaatame reaktsiooni entroopia muutu: N2(g) + 3H2(g)2NH3(g) Tabelist saame ΔSac0 väärtused lämmastiku, vesiniku ja ammoniaagi jaoks vastavalt –115, - 98,7 ja – 305 J/mol K . N2 ja H2 molekulide dissosiatsioon aatomeiks suurendab
annaabi.ee 
