osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69 % ja 57 % Reaktoritüüpidest domineerivad 2007. aasta alguse andmetel nii olemasolevate kui ehitatavate hulgas surveveereaktorid PWR (264 reaktorit) ja keevveereaktorid BWR (93 reaktorit). Majanduskaalutlustel on enamiku reaktorite elektrivõimsus suurusjärgus 1000 megavatti elektrit. 52 ehitatava reaktoriga järgnevad surveraskeveereaktorid PHWR Surveveereaktor on enimkasutatav reaktoritüüp maailma energeetikas, peamiselt USA-s, Prantsusmaal, Jaapanis ja Venemaal. Surveveereaktoreid eelistatakse nende sisemise ohutuse tõttu. kui südamiku võimsuse suurenemisel osa esmase süsteemi vett muutub auruks, siis aurus väheneb neutronite aeglustumine ja seega ka lõhustusreaktsiooni kiirus ning reaktori võimsus. Nad kasutavad harilikku vette aeglusti ja soojuskandjana. Surveveereaktor on aeglaste neutronite
3) Kaitsekuppel peab vastu pidama rõhule 5-6 baari. Kui avarii korral rõhk läheb suuremaks, siis on olemas ventiilid, mis lasevad osa heitmeid välja, et kõik heitmed välja ei pääseks. Normaalselt kaitsekupli alust ventileeritakse, gaasid läbivad radioaktiivsust eemaldavaid filtreid. Olkiluoto 3 kaitsekuppel on kahekordne, peab vastu ka lennukiga tabamisele. 12. Vesi-vesi reaktorid (PWR) e. surveveereaktor Rohkem kui 260 reaktoriga on PWR enimkasutatav reaktoritüüp maailma energeetikas, peamiselt USA-s, Prantsusmaal, Jaapanis ja Venemaal (nimetatakse WWER). Elektriline võimsus varieerub piirides 300-1500 MWe. Suure võimsusega PWR reaktori südamikus võib olla 150-250 vertikaalselt asetatud kütusekomplekti, millest igaühes on 200-300 kütusevarrast. Kokku on reaktoris seega 80-100 tonni 3,5-5 % 235U suhtes rikastatud tuumkütust. Veerand kuni kolmandik kütust uuendatakse 1,5-2 aasta järel.
georeaktor. Üldlevinud arusaama kohaselt asub Maa sisemuses umbes 1250-kilomeetrise läbimõõduga tahkest niklist ja rauast koosnev sisetuum, mida ümbritseb umbes 3500-kilomeetrise diameetriga sulas olekus rauast ja niklist välistuum. Herndoni hüpoteesi kohaselt on Maa sisemuses hoopis kaheksakilomeetrise läbimõõduga uraani sisaldav kera, mis töötab nagu kiire briider-reaktori tüüpi tuumajaam. Briider (ingl breeder - aretaja, sigitaja) ehk paljundusreaktor on selline reaktoritüüp, kus tänu ahelreaktsioonile tekib tuumade lõhustumisel lõhustumisvõimelisi tuumi juurde. Seejuures ümbritseb Maa-sisest tuumajaama ehk georeaktorit vedela välistuuma asemel tahkes olekus niklist ja ränist ehk nikkelsilitsiidist koosnev sfäär. 2005. a. lepiti kokku kuue reaktoritehnoloogia valikus, mis peaksid kujundama tuumaenergia näo lähitulevikus. Kõiki valituid iseloomustab praegustega võrreldes parandatud
Enam kui 260 reaktoriga on PWR levinuim (Venemaal nimetatakse WWER). Elektriline võimsus varieerub piirides 300-1500 MWe. Suure võimsusega PWR reaktori südamikus võib olla 150-250 vertikaalselt asetatud kütusekomplekti, millest igaühes on 200-300 kütusevarrast. Kokku on reaktoris seega 80-100 tonni 3,5-5 % 235U suhtes rikastatud tuumkütust Keevveereaktor BWR Maailmas töötab üle 90 keevveereaktori võimsustega kuni 1300 MWe ja see on levikult teine reaktoritüüp. Töötavad USA-s, Jaapanis, Rootsis. Erinevalt PWR-st on selles reaktoris ainult üks madalama ~ 75 at veerõhuga jahutuskontuur. Sellisel rõhul keeb vesi ~ 285 °C juures juba reaktorisüdamikus ja südamiku ülaosas on 12-15 % kogu veest auru kujul. Sellise reaktori kasutegur väiksem kui PWR reaktoril. Surveraskeveereaktor PHWR või CANDU Madalal temperatuuril ja rõhul aeglusti
Seega, tuumajaam ei pea asuma inimasustuseta piirkonnas. Eesti elektrisüsteem nii tarbimise kui avariivõimsuste seisukohalt on küllalt väike, mistõttu Eestile ei sobi mitmed suuremad reaktorid võimusega 1500-1600MW. Ka ei ole Eesti sobiv koht, kus katsetada ehitada esimest teatud tüüpi tuumajaama, mille rajamine oleks suur tehniline väljakutse. Sobivaimad on Eestile 1000-500MW võimsusega reaktorid ning neid pakuvad USA ja Kanada. Milline reaktoritüüp reaalselt Eestisse ehitatakse otsustab põhjaliku analüüsi põhjal firma, mis moodustatakse tuumajaama rajamiseks. Eesti riigi ja majanduse huvides oleks selline tuumjaam, mille rajamises saaks osaleda maksimaalselt Eesti ehitus- ja tehnikaettevõtted. Tuumajaama ehitamise miinusteks loetakse üldiselt asukohaga seonduvaid probleeme. Tegelikkuses peetakse Parki saart asukohana väga halvaks kohaks, sest võimalike õhurünnakute korral on saar kerge ligipääsuga
võimsate neutronivoogude tekitamiseks, mitmesuguse kiirgusintensiivsuse ja poolestusajaga radioaktiivsete tehisisotoopide valmistamiseks, ainete kiiritamiseks nende füüsikaliste ja 3 keemiliste omaduste muutmise eesmärgil, jõuseadmetena laevadel, tuumkütuse (plutooniumi- 239 ja uraani-233) saamiseks mittelõhustuvast uraanist-238 ja tooriumist-232. Liigid 1) Uraan-grafiitreaktor esimene reaktoritüüp, milles tuumkütust ümbritseb neutroniaeglustiks olev grafiit. Neid rakendatakse laialdaselt niihästi plutooniumi kui ka elektrienergia tootmiseks määratud tööstuslikes seadmetes. 2) Vesi-vesireaktor tuumareaktor, milles neutroniaeglustiks ja soojuskandjaks on tavaline destilleeritud vesi. See võimaldab ühesuguse võimsuse korral saada veidi rohkem plutooniumi kui teised reaktorid. 3) Kiirete neutronitega reaktorid tuumareaktorid, milles tuumkütuse (tugevasti rikastatud
Võrreldes sama võimsusega fossiilkütusel töötava elektrijaamaga on jahutusvee kulu oluliselt suurem. Tuumaelektrijaama ehitamine nõuab suuri investeeringuid. Investeeringu osa elektrienergia hinnas on umbes 60%. Samuti on nende ühikvõimsus suur ~ 600 MWel ja rohkem. Käesoleval ajal arendatavate IV põlvkonna reaktorite iseloomustavad näitajad on toodud järgnevas tabelis (vt Tabel 8 .13). Tabel 8.13 Arendatavate IV põlvkonna reaktoritüüpide iseloomustavad näitajad Reaktoritüüp Soojuskandja Temperatuu Kütus Võimsus r MWel (°C) Gaasjahutusega kiire reaktor heelium (käivi- 238 (kasutatav ka vesiniku tab 850 U+ 1200
annaabi.ee 
