lõhustumissaaduseks, siis vabaneb energia. Protsessiga kaasneb ühe kuni nelja suure energia ja kiirusega neutroni vabanemine ja mõningane gammakiirgus ehk kõige lühema lainepikkusega elektromagnetiline kiirgus. Neutroneid aeglustatakse reaktoris selleks, et need provotseeriksid uraan-235 lõhustumist. Sääraseid neutroneid nimetatakse tihti soojuslikeks neutroniteks ja reaktoreid, kus pruugitakse neutronite aeglustamist soojuslikeks reaktoriteks. Juhul kui hoopis uraan-238 tuum neelab suure kiirusega neutroni, saab uraan-238 tuumast uraan-239, mille lõplik lagunemissaadus on plutoonium-239. Ka plutoonium seob neutroneid või lõhustub, moodustades selliseid aktiniidide isotoope nagu ameriitsium või küürium. Mõnedes tuumaelektrijaamades proovitakse kasutada kütusena oksiidkütusesegu, mis sisaldab rikastatud uraani, mis on segatud kasutatud kütuse töötlemisel saadud plutooniumiga. Seda mõistetakse
Soojusvahetis toimub toitevee aurustamine. Mõlemad energiakandja kontuurid peavad olema suletud kontuurid. Tuumajaamade põhiline klassifikatsioon toimubki kontuuride arvu järgi: - ühekontuurilised - kahekontuurilised - mittetäielikud kahekontuurilised - kolmekontuurilised. Ühekontuurilise tuumajaama korral soojuskandja ja töötava keha kontuurid kattuvad. Järelikult sellistes tuumajaamades auru tootmine toimub otse reaktoris. Rahvusvaheliselt nimetakse neid BWR tüüpi reaktoriteks. Vee tsirkulatsioon on tavalisel sundtsirkulatsioon. Sellised tuumajaamad töötavad küllastunud auruga ja nende kasutegurid on madalad, aga samas on jaama tehnoloogiline skeem äärmiselt lihtne. Tuumajaamu, kus soojuskandja ja töötava keha kontuurid on eraldatud nimetatakse kahekontuurilisteks tuumajaamadeks. Soojuskandja kontuuri nimetatakse esimeseks kontuuriks ja töötava keha kontuuri vastavalt teiseks kontuuriks. Tavaliselt esimeses kontuuris
kaitsesüsteemide sätete tahtliku muutumise ja isegi selle tahtliku väljalülitamise võimalus reaktori talituse ajal. [8] Puuduseks on vesireaktorite korral kasutatava tugeva kaitseümbrise puudumine. [8] Grafiitaeglustiga, kuid süsinikdioksiidsoojuskandjaga reaktorid töötati välja tuumaenergeetika arengu algaastail Suurbritannias ja on seal praegugi kasutusel. Kütusevardatorud on nendes reaktorites magneesiumi sulamist, mistõttu neid nimetatakse magnox-reaktoriteks. Ka nendes reaktorites saab tõhusalt toota plutooniumi. Kuna radioaktiivse kiirituse risk on nende käigus osutunud liiga suureks, on nende talitlus kavas lõpetada hiljemalt aastal 2010. Grafiitaeglustiga, kuid süsinikdioksiidsoojuskandjaga reaktori eeliseks on plutooniumi tootmine. Veaks on radioaktiivse kiirituse suur risk. [8] Paljundusreaktorid ehk briiderid erinevad kõigist eelkäsitletuist selle poolest, et nad põhinevad
annaabi.ee 
