U Aktiivvool Ia = on pingega faasis, r U induktiivvool IL = jääb pingest 90° maha, xL U mahtuvusvool IC = on pingest 90° ees. xC Koguvool on avaldatav ka Pythagorase teoreemiga I = I a2 + ( I L I C ) 2 Induktiivvoolu ja mahtuvusvoolu vahet (või vastupidi, sõltuvalt sellest, kumb on suurem) nimetatakse ka reaktiivvooluks või voolu reaktiivkomponendiks Ir Ir = I L IC . Faasinihkenurk leitakse avaldisest Ia cos = I Ir I L IC või sin = = , I I kusjuures on positiivne, kui vool jääb pingest maha (nagu joonisel), s.t. et I L > I C ja on negatiivne, kui vool on pingest ees, s.t. et IC > I L. Rööpühendusel pole takistuskolmnurka kogu vooluahela kohta (nagu oli jadaühendusel), sest voolukolmnurga külgede jagamisel pingega saab
U Aktiivvool Ia = on pingega faasis, r U induktiivvool IL = jääb pingest 90° maha, xL U mahtuvusvool IC = on pingest 90° ees. xC Koguvool on avaldatav ka Pythagorase teoreemiga I = I a2 + ( I L I C ) 2 Induktiivvoolu ja mahtuvusvoolu vahet (või vastupidi, sõltuvalt sellest, kumb on suurem) nimetatakse ka reaktiivvooluks või voolu reaktiivkomponendiks Ir Ir = I L IC . Faasinihkenurk leitakse avaldisest Ia cos = I Ir I L IC või sin = = , I I kusjuures on positiivne, kui vool jääb pingest maha (nagu joonisel), s.t. et I L > I C ja on negatiivne, kui vool on pingest ees, s.t. et IC > I L. Rööpühendusel pole takistuskolmnurka kogu vooluahela kohta (nagu oli jadaühendusel), sest voolukolmnurga külgede jagamisel pingega saab
annaabi.ee 
