ja seejärel pöörleva rootori mehaaniliseks energiaks. Veeaur siseneb auruturbiini aurujaotusklappide kaudu ja voolab pidevalt läbi turbiini, paisudes selle rõhuastmetes. Rõhuastme moodustavad liikumatud düüsid, mis tõstavad auru kiirust, ja rootori töölabad, mis asuvad düüsidest väljuva auru voolus. Töölabadevahelistes kanalites voolates avaldab aur töölabadele jõudu, mis paneb rootori pöörlema. Eristatakse aktiiv- ja reaktiivturbiine (vt joonis 3.22). Aktiivturbiini rõhuastmes paisub aur ainult liikumatutes düüsides ja auru kineetiline energia suunatakse rootori labadele ning muundatakse rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Reaktiivturbiini rõhuastmes mõjub rootori töölabadele lisaks auru kineetilisele energiale veel auru paisumise reaktiivjõud. Aktiivturbiinimõõtmed on suhteliselt väikesed, tema ekspluateerimine on lihtne, ta on ökonoomne ning võimaldab kasutada kõrgparameetrilist
kondenseerumist ressiiveris), tuleb käsitsi või ja silindrisse antav õhu hulk omavahel kindla seaduspärasusega automaatregulaatoritega juhtida jahutusvee hulka õhujahutitele. Gaasiturbiinina kasutatakse turbolaadurites reeglina reaktiivturbiine, kus turbiini labade vahede ristlõige ei ole konstante ja gaasidel on seotud. Peale võimaluse forsseerida st. tõsta ülelaadimisega sama silindrimahuga mootorit võimsust (anda silindrisse rohkem kütust), labade vahel võimalik paisuda.
annaabi.ee 
