induktsioon on suur. Trafode, el.mootorite, generaatorite jm. südamikud valmistatakse pehmest ferromagneetikust, millede jääkinduktsioon on hästi väike. 2.Induktiivne ja mahtuvuslik vahelduvvool Induktiivne vahelduvvool Kui rakendame poolile vahelduva pinge ,tekib poolis vahelduvvool, mis indutseerib eneseinduktsiooni elektromotoorsejõu. Kui eeldame, et poolis R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL = L = - L di / dt Pingelang pooli otstel edestab pooli läbivat voolu faasis 90 o võrra. Mahtuvuslik vahelduvvool Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C . Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse
I Vool amprites Aheldusvoog veebrites (Wb) Vahelduvvool Aktiivtakistis läbiv vahelduvvool (JOONIS. Vasakpoolne) Aktiivtakisti puhul on pinge- ja vooluvektor ühes suunas ehk pinge ja vool on faasis Induktiivpooli läbiv vahelduvvool(JOONIS. Keskmine) Kui rakendame poolile vahelduva pinge ,tekib poolis vahelduvvool, mis indutseerib eneseinduktsiooni elektromotoorsejõu. Kui eeldame, et poolis R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL = L Pingelang pooli otstel edestab pooli läbivat voolu faasis 90 ' võrra. Kondensaatorit läbiv vahelduvvool(JOONIS. Parempoolne) Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C . Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xc=1/ C
kontuuris võrdub emj. R/r=1 kasutegur on siis 50% 3. Algebraline summa pinge Reaktiivtakistused - Kui langudega algebralise eeldada, et kondensaatoris R ~ summaga. 3. Pooljuhtventiil 0, siis vastavalt ohmi seadusele e. diood - Pooljuhtventiiliks on tekib takistus, mida pooljuhtkristall, kus on loodud nimetatakse mahtuvuslikuks auk- ja elektronjuhtivusega reaktiivtakistuseks ja piirkonnad ning nende tähistatakse XC=1/wC. 4. puutepinnal asuv tõkkekiht Isoprotsessid - protsess mille e.pn siire. n-pooljuhid käigus üks olekuparameetritest (elektronjuhtivus) p-pooljuhid ei muutu. Isoprotsesse on: (aukjuhtivus). 4. isobaariline, isohooriline, Soojusmasina kasutegur. isotermiline. Isotermiline
i=IMsint e=Emsin(t+) Ohmi seadus ja Kirchhoffi seadused jäävad õigeks ka muutuva pinge ja voolu hetkväärtuste jaoks, kui need muutused pole liiga kiired. 4p.Induktiivne ja mahtuvusluk vahelduvvool- Induktiivpooli läbiv vahelduvvool: Kui rakendame poolile vahelduva pinge, tekib poolis vahelduvvool, mis indutseerib eneseinduktsiooni elektromotoorse jõu. Kui eeldame, et poolis R0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nim. induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL=L Pingelang pooli otstel edastab pooli läbivat voolu faasis 900 võrra. Kondensaatorit läbiv vahelduvvool. Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C. Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nim mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xc=1/C. Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 900 võrra.
, sest konstantse suuruse võib tuuda tuletismärgi ette ja kui liitfunktsiooni tuletis võrdub . Saame Jagades valemi mõlemaid pooli arvuga , saame voolu ja pinge efektiivväärtused ning valem omandab kuju , millest wL tähendab Ohmi seaduse järgi takistust ja nimetatakse induktiivseks reaktiivtakistuseks ehk induktiivtakistuseks. Induktiivtakistus väljendab eneseinduktsiooni takistavat mõju voolu muutumisele. 14.Vool poolis Elektrivooluks nimetatakse laenguiga aineosakeste suunatud liikumist. Vabade elektronide korrapäratu soojusliikumine metalljuhtmes ei tekita veel elektrivoolu. Kui aga ühendada juhtme otsad toiteallikaga, mis tekitab juhtmes elektrivälja, hakkavad vabad elektronid välja mõjul ühesuunaliselt liikuma ja tekib elektrivool. Voolu tekkimiseks peab olema:
Voolu reguleerimisega võib muuta väljatugevust ning mõõta iga väljatugevuse puhul ferromagneetilikust südamiku vootihedust. Katseseadmete põhjal saab koostada algmagneetumiskõvera, mis koosneb kolmest iseloomustavast osast: 1)sirgjooneline osa 2)kõvera põlv 3)magnetiline küllastumine 3. Vahelduvvoolahel mahtuvustakistusega Kondensaator juhib vahelduvvoolu näivalt, sest plaatidevahelist dielektrikut vool tegelikult ei läbi. Suurust Xc nim. mahtuvustakistuseks või mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks. Mahtuvustakistuse mõõtühikuks on . Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega. Mahtuvusliku voolu maksimaalväärtus on Im= WCUm ja efektiivväärtus on I= U /Xc ÜLESANNE: P=150 U=220V I ja R=? I=150/220 =0,7A R=220/0,7= 3,14 11.1 Kontuurvoolumeetod Kirchhoffi teine seadus See on ka kontuurvoolumeetod- võte nende voolude leidmiseks: E1= I1*R1 + I2*R2 2.Magnetväli Magnetväli on suuremal või väiksemal määral omane kõigile kehadele. Magnetvälja
du d (sin t ) i =C =CU m = C U m cos t = I m sin(t + ) dt dt 2 muutub siinuseliselt, kusjuures vool on pingest 90°° ehk võrra ees. 2 Mahtuvustakistus Mahtuvusliku voolu maksimaalväärtus on I m = C U m , efektiivväärtus U U I = C U = = . 1 xC C 86 Suurust xC nimetatakse mahtuvustakistuseks või mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks: 1 1 xC = = . C 2 f C Mahtuvustakistuse mõõtühik on oom (). Kontrollime mahtuvustakistuse ühikut: 1 1 1 1 V V xC = = s = s = = . C 1 F As As A s V Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega. Sageduse muutumisel nullist (alalisvoolust) lõpmatuseni muutub mahtuvus- takistus xC lõpmatusest nullini: Võimsuse hetkväärtus p = u i = U m sin t · I m cos t = U I sin 2t.
du d (sin t ) i =C =CU m = C U m cos t = I m sin(t + ) dt dt 2 muutub siinuseliselt, kusjuures vool on pingest 90°° ehk võrra ees. 2 Mahtuvustakistus Mahtuvusliku voolu maksimaalväärtus on I m = C U m , efektiivväärtus U U I = C U = = . 1 xC C 86 Suurust xC nimetatakse mahtuvustakistuseks või mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks: 1 1 xC = = . C 2 f C Mahtuvustakistuse mõõtühik on oom (). Kontrollime mahtuvustakistuse ühikut: 1 1 1 1 V V xC = = s = s = = . C 1 F As As A s V Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega. Sageduse muutumisel nullist (alalisvoolust) lõpmatuseni muutub mahtuvus- takistus xC lõpmatusest nullini: Võimsuse hetkväärtus p = u i = U m sin t · I m cos t = U I sin 2t.
annaabi.ee 
