mida saab eraldada sulatatud kaltsiumkloriidi soolast elektro- lüüsi teel. Sattudes kokku õhuga, moodustab nõndaviisi valmistatud kaltsium kiirelt kaitsva, hallikasvalge oksiidi- ja nitriidikihi. Oma põhivormis olevat kaltsiumi on isegi magneesiumist keerulisem süüdata, kuid kui see õnnestub, põleb kaltsium õhu käes intensiivse, oranzikaspunase leegiga. Kaltsiumi reaktiivsus Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Kaltsiumil on suurem elektriline takistus ehk väiksem elektrijuhtivus kui vasel või alumiiniumil, kuid kaltsiumi reaalset kasutamist elektriseadmetes takistab selle suur reaktiivsus õhuga kokkupuutel. Kaltsiumiallikad Parimateks kaltsiumiallikateks on vetikad jt mereannid, rohelised lehtviljad, rooskapsas, mandlid ja seemned (eriti seesamiseemned), luudega kalad, aga ka piimatooted. Siiski on
leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Kaltsiumiioon on keemilistes ühendites tüüpiliselt oksüdatsiooniastmega 2+. Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsium on elusorganismidele väga oluline mineraalaine, eriti oluline on see raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides. Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Võrreldes teiste leelismetallidega, on kaltsiumi ja vee vaheline reaktsioon aeglasem osalt seetõttu, et reaktsioonil tekkiv lahustumatu, valge kaltsiumhüdroksiid takistab vee ligipääsu metallilisele kaltsiumile. Kaltsiumil on kaks allotroopi: tahktsentreeritud kuubiline, mis eksisteerib kuni 464 °C ning ruumtsentreeritud kuubiline süngoonia, mis eksisteerib 464 °C kuni sulamistemperatuurini. Kaltsiumi sulamistemperatuur on 848 °C. Omadused:
annaabi.ee 
