· Klapp on avatud, värske küttesegu täidab põlemiskambri. · Segu süttimine. Põlemisel tekkivad gaasid paisuvad, rõhk põlemiskambris suureneb, klapid sulguvad ja gaasid suunduvad resonantstorusse. · Paisuvad gaasid liiguvad resonantstoru lõpuni, tekitades põlemikambris hõrenduse, mille mõjul klapid avanevad. · Põlemiskamber täitub värske seguga. ,,Gaasikolb" liigub tagasi põlemiskambri suunas, rõhudes värskele segule. Reaktiivmootoritel esinevad rikked · Käivitamisel üksikud paugud, leek lööb konfuusorist eest välja. Põhjuseks on purunenud või paigalt nihkunud klapp. Klapp asendada või korrastada. · Mootor ei käivitu. Karburaator on ummistunud või kütus otsas. Puhastada karburaator või täita kütusepaak. · Mootor töötab ebaühtlaselt. Klapp on paindunud või kütus voolab peale ebaühtlaselt. Reguleerida klapp või korrastada toitesüsteem.
oluline kuni keskosani hoida puhtana, propelleri rummu taga olevas õnaruses on vedelik pumbatud, tsentrifugaal jõu mõjul läheb labasse elektriline, igal labal on oma ketas Kütusesüsteemid kasutusel olevad kütused: AVGAS 100(suur plii sisaldus) (rohekas) ja AVGAS 100LL(väike plii sisaldus) (helesinine) osad võivad kasutada autokütust MOGAS 95 ja 98 võib tankida reaktiivmootoritel kütuseks JETA (rohkem USA) võib -40 kraadini kasutada ja JETA1 JETB kuni -60 kraadini (segu petrooleumist ja bensiinist tihedus) mõeldud 15 kraadi juures bensiinil 0,77 petro. 0,82 Põhi kulule lisaks 45 min reserv erand korras 30min reserv 3 eri liiki paagid o Pehmed paagid, kere või spets kohtades paksus 0,5 ja 1mm vahel kõige kergem marliit (kaks kihti nailonit ja kummeeritud kütusekindlaks)
soojushulgasse Q1 nimetatakse soojusjõumasina kasuteguriks: A Q1 - Q2 = = . (5.29) Q Q1 Siin Q2 on tsükli kestel jahutile ära antud soojushulk. Vastavalt eeltoodud kokkuleppele on äraantav soojushulk negatiivne, seepärast on siin absoluutväärtuse märgid. Reaalsete soojusjõumasinate kasutegurid ei ole just suured: paarikümnest protsendist kolbauru- masinatel kuni maksimaalselt 50% reaktiivmootoritel ja parimatel auruturbiinidel. Et valdav osa inimkonna käsutuses olevast energiast toodetakse soojusjõumasinate vahendusel, siis on nende kasuteguri suurendamine üpris oluline probleem. Juba 19. sajandi algul tuletas Sadi Carnot (1796-1832, Prantsusmaa) valemi soojusjõumasinate kasuteguri teoreetilise ülempiiri jaoks: T1 - T2 = , (5.30)
annaabi.ee 
