väheneb. Selle vältimiseks kasutatakse kas perioodilist või pidevat järelpingutust. Pingutusrull asetatakse vähemkoormatud rihmaharule. Lisaks rihma venimise kompen- seerimisele suurendab ta ka väiksema rihmaratta haardenurka ja seega rihma veovõimet. Isepingestust tagavate skeemide eeliseks on see, et rihmu asjata ei koormata tühikäigul ja seisul, millega suureneb rihma tööressurss. Koormuse kasvades suureneb rihmaharudes mõjuvate jõudude vahe ja seega rihma pingutav reaktiivmoment, mis tagab süsteemi automaatse isereguleerimise. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Lamerihm%C3%BClekanne Lamerihmülekanne 2. http://www.scribd.com/doc/56945199/70/Rihmulekande-geomeetria Eesti Mereakadeemia MTA 5298 Rakendusmehaanika loengumaterjal; I.Penkov 2010 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Rihm%C3%BClekanne Rihmülekanded 4. http://www.mh.ttu.ee/priitp/Masinaelemendid/Kirjandus/Kleis_Masinaelemend id_Konspekt
töö võrdub nulliga ja mootori võimsusele mõju ei avalda , küll aga Keskmise- ja kiirepöördeliste mootori dünaamika arvestustes kui Mootori pöördemomendiga suuruselt võrdne , kuid suunalt suurendab liikuvate osade hõõrdejõude , mille ületamiseks on vaja liikumist põhjustavat jõudu, liikuvate osade raskusjõuga tavaliselt ei vastupidine on pöördemomendi reaktiivmoment ehk nn. kulutada osa mootori võimsust . arvestata . Arvesse tuleb raskusjõud siis, kui Pm > 0,015 Pz . ümberlükkav moment. Peale selle tekitab üles-alla liikuvate osade inertsjõud mootori Sellise suurusega raskusjõud võivad tekkida tasasekäiguga Reaktiivmomendi leiame kui kanname jõuga Z võrdse jõu Z * vibratsiooni
annaabi.ee 
