26. märtsil 1929 võttis riik vastu sundvõõrandamise seaduse, et luua avalik lennujaam. Tallinna lennujaama hoonet hakati ehitama aastal 1932. 20. septembril 1936 avati osaliselt valminud lennurajad. Algselt olid lennurajad umbes 40 meetrit laiad ja 300 m pikad ning moodustasid kolmnurga. 22. juulil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle vene lennuväele. Nõukoguse ajal, 1945-1989, sai Tallinna lennujaamast lennata ainult NSV Liitu. 1962. aastal väljus Tallinnast esimine reis reaktiivlennukiga. 1970ndate lõpus valmis Moskva olümpiamängude Tallinnas toimuva purjeregati tõttu uus terminalihoone ning pikendatud lennurada. Vaatamata sihtkohtade piirangutele oli lennujaamas palju reisijaid. Vana terminal, kasutusel 1954-1980 Tallinna lennujaama lennurada 08/26 Esimene kaubaterminal valmis 1998. aasta märtsis. Reisijate terminal uuendati täielikult 1999. aastal, sellega kasvas lennujaama reisijate läbilaskevõime 1,4 miljoni reisijani aastas.
Pärast Eesti okupeerimist N. Liidu poolt: · Kõik eesti lennukid rekvideeritakse, viiakse Venemaale või hävitatakse. · Kõik lennuüksused likvideeritakse. · Tartusse ehitatakse endisest Raadi lennuväljast Ida-Euroopa suuruselt teine sõjalennuväli. · Tartu südalinnast 2 km. Kaugusel asuval lennuväljal sooritatakse tuumapommide grupistarte. 1944. aastal moodustati Tsiviilõhulaevastiku Eesti Lennugrupp. 1962. aastal toimus esimene reis reaktiivlennukiga, lennukiks oli Tu-124 1990. aastal asutati Lennuamet ja Nõo keskoolis alustati lendurite koolitusega. 1991. aastal moodustati Aerofloti Eesti filiaalist RAS Estonian Air. 1992. aastal sai Eesti Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) 166-ndaks liikmeks 1993. aastal jõustus esimene taasiseseisvumisjärgne lennundusseadus. Sama aasta 13. aprillil asutati Tartu Lennukolledz 1994. aastal kehtestati Eesti õhuruumis ICAO standarditele vastavad lennureeglid. 1995
annaabi.ee 
