, kus on elektritarbijate grupi keskmine vimsustegur. Nudlusteguri suurus on harilikult kn = 0,15..0,95 ning selle tpne vrtus leitakse ksiraamatutest vastavalt hoone/ehitise tbile. Keerulisemate koormuste korral tuleb veel arvestada, et koormuste maksimumid harilikult ajaliselt ei kattu, mistttu nende summa letab tegelikku vrtust. Seda arvestatakse samaaegsuse teguriga Ksa ja Ksr vastavalt aktiiv- ja reaktiivkoormustele: Aktiivkoormuste puhul harilikult Ksa = 0,9..1,0 ja reaktiivkoormuste puhul Ksr = 0,95..1,0. Kui sltumatute vahelduva treiimiga elektritarbijate grupi t jb vahetuse ajal tuntavalt ebahtlaseks, on kasulik asendada nudlustegur jrgneva avaldisega: , kus kkas - kasutustegur ja - maksimumtegur, mis sltub elektritarbijate arvust, vimsuse jaotusest ja elektritarbijate treiimist. Elektritarbijate arvu mju arvestamine kM -le on raskendatud, sest tavaliselt koosneb grupp eri vimsusega elektritarbijatest. Sellest saab le kasutades efektiivse elektritarbijate arvu ne mistet
suhteliselt võimsad elektritarvitid või vähem võimsad elektritarvitid on paigutatud tsehhis ebaütlaselt gruppide kaupa. Radiaalskeemid tagavad elektrivarustuse suure töökindluse ja nende käit on hõlbus, kuid nende kasutamisel võib suureneda toiteliinide kogupikkus ja kaitseaparaatide hulk. Magistraalskeem Eristatakse sktiiv- ja reaktiivkoormuste graafikuid. Kestuse järgi võivad koormusgraafikud olla ööpäevased ja aastased. Koormusgraafiku pindala on vürdeline tarbitud elektrienergia hulgaga. Seetõttu ehitatakse arvutuste
võivad alluda hierarhilise skeemi kohaselt väiksemate piirkondade ja linnade elektrivõrkude juhtimiskeskused. · Dispetsjuhtimise ülesandeks on: · Optimaalne koormuse jagamine (millised tootmisseadmed, elektriliinid, trafod on töös) · Seadmete remondi ja hoolduse planeerimine · Reservi kindlustamine (avarii või tarbimise ootamatu kasvu puhuks) · Vahetusvõimsuste reguleerimine (riikide vaheline importeksport) · Reaktiivkoormuste optimaalne jagamine · Sageduse reguleerimine · Staatilise ja dünaamilise stabiilsuse tagamine · Töökindluse tagamine 53. Milline on automaatika ülesanne energiasüsteemis? Paljude seadmete ja reziimide juhtimine mõeldamatu ilma automaatikata. · Etteantud parameetrite alusel on automaatselt reguleeritavad: · elektrijaamade katelde ja turbiinide peaaegu kogu tegevus · generaatorite koormuse (võimsuse) hoidmine etteantud tasemel
Näiteks on lühisrootoriga asünkroonmootorite cos ϕ ≈ 0,85...0,9 ehk tan ϕ ≈ 0,6...0,5. Tarbija reaktiivkoormus sõltub oluliselt tarbija iseloomust, koormusrežiimist ja võrgu nimipingest, kuna reaktiivvõimsuskaod trafodes ning liinide mahtu- vuses ja kompenseerimisseadmetes genereeritavad reaktiivvõimsused on mär- kimisväärsed võrreldes võrgus edastatava reaktiivvõimsusega. Tavaliselt puuduvad andmed elektrivõrgu reaktiivkoormuste kohta. Projek- teerimisel võib kasutada reaktiivkoormuste määramiseks ligikaudseid koor- mustegureid või tan ϕ väärtusi. Nii on näiteks meie oludes kasutada maksi- maalkoormusel, sõltuvalt nimipingest, järgmisi väärtusi: Nimipinge ( U N ) 6...10 35 110 tan ϕ 0,4 0,5 0,55 Soomes, kus reaktiivvõimsust suuremal määral kompenseeritakse, soovitatak- se võtta 110-kV võrgus tan ϕ = 0,1...0,3 , s.o. Q = ( 0,1
annaabi.ee 
