Joonis 4.11. Keskpingeliini pingeelastsus Pingeelastsus (joonisel 4.11) näitab võrgu võimet tulla toime koormuse varieerumisega. Protsendid näitavad võrgupinge protsentuaalset erinevust tühijooksu ja tipukoormuse korral. Joonis 4.12. Keskpingeliini pingekadu Lilla värvusega tähistatud keskpingeliinid (joonis 4.12), millel esineb üle 8% pingekadu peaks lähitulevikus kindlasti rekonstrueerima. Joonis 4.13. Keskpingeliini võimsustegur Saare- ja Hiiumaa piirkonnas esineb reaktiivkomponenti kõige enam Sääre poolsaarel (joonis 4.13). Selle kompenseerimiseks kasutab Elektrilevi OÜ kondensaatoreid ja reaktoreid. Tegemist on kasvava probleemiga ja lahendusi reaktiivkomponendi paremaks kompenseerimiseks otsitakse. Joonis 4.14. Keskpingeliinide mastide eeldatav seisukord vanuse, konstruktsiooni, isolatsiooni ja seadme tüübi järgi Jooniselt 4.14 võib täheldada, et kõige halvem mastide olukord on Muhus. Joonis 4.15. Keskpinge tormiliinid metsas Tormiliinid (joonis 4
ei lange ajaliselt kokku. Reaktiivtakistus on põhjustatud induktiivsuspoolist või mahtuvuskondensaatorist. Ideaalsed induktiivsused L ja mahtuvused C omavad ainult imaginaarsed reaktiivtakistust Z L= jL või ZC=1/jL , kus on sagedus. Elektrienergi arvestamine - Kasulikku tööd teeb ainult aktiivtakistus. Reaktiivtakistus nihutab voolu ja pinget, kuid koormab ülekandeliine. Elektrienergiaarvestid mõõdavad aktiivkomponenti või reaktiivkomponenti. Aktiivenergiarvesti suudab mõõta lubatud hälbe piirides ainult aktiivenergiat E= UIt, kus t on aeg voolu ja pinge faasi nihkega kuni cos = -0,5 (induktiivsus) või või cos =0,8 (mahtuvus). 28. MÕÕTEVAHENDITE OMADUSED Mõõtesüsteemi tundlikkus, sensitivity of a measuring system - Mõõtesüsteemi näidu muutuse ja selle tekitanud mõõtesuuruse väärtuse muutuse suhe. Mõõtesüsteemi tundlikkus võib sõltuda mõõtesuuruse väärtusest.
Üldjuhul asub mootoriploki ja plokikaane vahel plokikaanetihend. Plokikaanetihend valmistatakse kuumuskindlast ja survele vastupidavast materjalist: teras-vaskasbestist. Tihendi silindriääred kaetakse metall- ja õli ning jahutusvedeliku kanalite ääred sünteetilisest kummist äärisega. Plokikaane ülesandeks on tagada: a) põlemiskambri, jahutusvedeliku- ja õlikanalite ning muude avasuste hermeetilisus;b) ülekanda indikaatorrõhu reaktiivkomponenti (pi.max = 200 bar);c) tagada gaasijaotusmehhanismi töö ja vajadusel turbokompressori paigutus;d) tagada vajalik soojusvahetus, vastu pidada laiatemperatuurilisele töökeskkonnale (-40 kuni + 1000 0C). Plokikaanes on järgmised sissetöötlused ja avaused: põlemiskambrid, õli- ja jahutusvedelikukanalid, klapipesad, klapisääre puksid, kinnituspoltide avad, sisse- ja väljalaskekanalid, küünla-, eelsüüteküünla või pihustiavaused.
0 = , = 1 , = 1 , (5.8) p p p kus p on pooluste arv. Asünkroonmootorites tekitab momendi magnetvoo ja staatorivoolu aktiivkomponent vastavalt valemitele (5.3) ja (5.7). Seda komponenti nimetatakse sageli reaalvooluks, mis tekitab rootori elektromotoorjõu ja koostoimes rootori vooluga I2, osaleb momendi tekitamises. Staatorivoolu reaktiivkomponenti nimetatakse ka imaginaarvooluks, mille tekitab kasulik aheldusvoog. Järelikult on asünkroonmootori mõlemad voolukomponendid 169 omavahel seotud ja ühe komponendi muutumine põhjustab teise muutumise. Seega täidab staator üheaegselt nii ankru kui induktori ülesandeid. Võrreldes teiste mootoritega, põhjustab asünkroonmootori voolu reaktiivkomponent suuremat voolu ning kuumenemist. Eelnev nähtus väljendub selgesti madalatel kiirustel.
annaabi.ee 
