Ühes katseklaasis tekkis punane sade (Cu2O) , teises aga mitte. Esimeses oli HCl lahus , mis kiirendus suhkru hüdrolüüsi, mille tulemusena tekkisid fruktoos ja glükoos(taandavad suhkrus). Teisel hüdrolüüsi on väga aeglane, sest aga saharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, sest saharoos ei ole taandav suhkur ning ei reageeri Fehlingi reaktiiviga. 1.2.5 Barfoed` reaktsioon. Teoreetilised alused: Suhkrute reaktsion Barfoedi reaktiivivga võimaldab eristada taandavaid mono- ja oligosahhariide. Monosahhariidide reaktsioonil tekib katseklaasi põhja tumepunane CuO2 sade. Happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Töö käik: · Võetakse 2 katseklaasi · Ühele lisame 1ml monosahhariidi lahust (glükoos) · Teisele lisame taandavat disahhariid. (laktoos) · Mõlemad + 3ml Barfoed reaktiiv · Segatakse ja kuumutatakse 5-10 minutit.
muutunud midagi. Lahus jäi sinine. Järeldus: Katses selgus, et sahharoos ise puhtas kujus ei reageeri Fehlingi reaktiiviga sest sahharoos ei ole taandav suhkur ja järelikult ei tekkinud vask(I)oskiidi sadet. Aga kui sahharoosile lisada kontsentreeritud soolhapet, siis see hüdrolüüsub, ja tekkis lahusesse vask(I)oskiidi punane sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Töö teoreetilised alused Suhkrute reaktsion Barfoedi reaktiivivga võimaldab eristada taandavaid mono- ja oligosahhariide. Monosahhariidide reaktsioonil tekib katseklaasi põhja tumepunane CuO2 sade. Happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Töö käik: 1 Võtsin kaks katseklaasi ning ühele valasin 1 ml monosahhariidi lahust(glükoos) ja teisele taandava oligosahhariidi(laktoos) lahust. 2 Mõlemale lisasin 3 ml Barfoed' reaktiivi. 3 Segasin hoolikalt. Mõlemad lahused värvusid on sinised.