Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nuudisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu labi ainult uhes suunas. Ventiilid tagavad uhesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud valjundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis uhendatakse alaldi valjundklemmidele ja mis sisaldavad reaktiivelemente (kondensaatoreid, induktiivpoole ehk drosseleid). Reaktiivelemendid salvestavad energia ajal, kui pulseeriva pinge (voolu) hetkvaartus kasvab, ja tagastavad energia, kui pinge (vool) vaheneb, siludes selliselt pinge (voolu) muutumise. Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule uhefaasilisteks mitmefaasilisteks. Uhefaasilised alaldid on omakorda poolperioodalaldid taisperioodalaldid. 40. Poolperioodalaldi, seda iseloomustavad suurused. Lihtsaima uhefaasilise silufiltrita uhe ventiiliga alaldi (joonis 9
nüüdisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu läbi ainult ühes suunas. Ventiilid tagavad ühesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud väljundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis ühendatakse alaldi väljundklemmidele ja mis sisaldavad reaktiivelemente (kondensaatoreid, induktiivpoole ehk drosseleid). Reaktiivelemendid salvestavad energia ajal, kui pulseeriva pinge (voolu) hetkväärtus kasvab, ja tagastavad energia, kui pinge (vool) väheneb, siludes selliselt pinge (voolu) muutumise. Alaldil peab olema vähemalt üks ventiil, trafo ja silufiltrite olemasolu sõltub vajadustest. Lisaks võidakse väljundsuuruste stabiliseerimiseks kasutada stabilisaatorit. Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule · ühefaasilisteks · mitmefaasilisteks.
Sagedusest sõltuvadeks elemenditeks on mitmesugused kondensaatorid ja induktiivsused kaasaarvatud ka elementide ja juhtmete vahelised parasiit mahtuvused. Nende toimel võimendatakse erineva sagedusega signaale erineval määral (tavaliselt esineb võimenduse langus madalatel ja kõrgematel sagedustel). Võimenduse erinev määr kajastub võimendi amplituudi sageduskarakteristikul. Peale amplituudi muutuste põhjustavad eelnimetatud reaktiivelemendid. Ka veel signaali faasimoonutusi. Need kajastuvad faasisageduse karakteristikutel. Joonis 2.2.1 Inimkõrv faasimoonutusi ei taju ja seetõttu pole nad helivõimendite puhul olulised, küll aga nad olulised automaat reguleerimissüsteemi võimenditel kuna seal võib signaali faasinihe olla mitte stadiilsuse põhjuseks. Mittelineaar moonutused avalduvad sellest, et signaali erinevaid hetk väärtusi võimendatakse erineval määral
annaabi.ee 
