tudeng õpib. Paul on tudeng. Järelikult Paul õpib. Üks võimalus selliste järeldamiste kehtivuse näitamiseks ongi üldväite teisendamine üksikväiteks üldisuskvantori eemaldamise abil. Seejärel saab kasutada lausearvutuse tuletusreeglit, vt N9.5. N9.5. Iga tudeng õpib. Paul on tudeng. Järelikult Paul õpib. Lahenduseks fikseerime interpretatsiooni Tx – x on tudeng; Ox – x õpib; indiviidikonstant p – Paul. Lühend (e) tähistab siin ja edaspidi tuletuse reakommentaarides eeldust ning märk ∴ eraldab postuleeritud lõppjärelduse eeldustest; x, y, z … on indiviidimuutujad. 1. ∀x(Tx → Ox) (e) Kui indiviid on tudeng, siis ta õpib. 2. Tp (e) Paul on tudeng. ∴ Op ∴ Paul õpib 3. Tp → Op (1.; UI) Kui Paul on tudeng, siis Paul õpib. 4. Op (3., 2.; MP) Paul õpib. Üldisuskvantori eemaldamise reegel võimaldab arutluses kasutada süllogisme juhtudel, kus üks eeldus on üldine ning teine eeldus puudutab konkreetset indiviidi. Seda ideed läheb vaja
tudeng õpib. Paul on tudeng. Järelikult Paul õpib. Üks võimalus selliste järeldamiste kehtivuse näitamiseks ongi üldväite teisendamine üksikväiteks üldisuskvantori eemaldamise abil. Seejärel saab kasutada lausearvutuse tuletusreeglit, vt N9.5. N9.5. Iga tudeng õpib. Paul on tudeng. Järelikult Paul õpib. Lahenduseks fikseerime interpretatsiooni Tx x on tudeng; Ox x õpib; indiviidikonstant p Paul. Lühend (e) tähistab siin ja edaspidi tuletuse reakommentaarides eeldust ning märk eraldab postuleeritud lõppjärelduse eeldustest; x, y, z ... on indiviidimuutujad. 1. x(Tx Ox) (e) Kui indiviid on tudeng, siis ta õpib. 2. Tp (e) Paul on tudeng. Op Paul õpib 3. Tp Op (1.; UI) Kui Paul on tudeng, siis Paul õpib. 4. Op (3., 2.; MP) Paul õpib. Üldisuskvantori eemaldamise reegel võimaldab arutluses kasutada süllogisme juhtudel, kus