aasta riigipööre kõige olulisem sisepoliitiline sündmus, mis määras suuresti ka valikud 1939.-40. aasta kriisis. 12.märtsil 1934 toimunud riigivanema valimistel oli suurim favoriit Andres Larka , see võis aga tähendada, et valimiste teist vooru kus Päts ja Laidoner saaksid kandideerimisest üksteise heaks loobuda, ei pruugigi toimuda. Päts tahtis võimu säilitada, pidi ta kohe tegutsema. Ja küllap ta teadis, et kogu senine poliitiline eliit teda toetab. Riigikogu reageeriski Pätsi võimuhaardejärgsele esinemisele aplausiga ning võttis kiirkorras vastu kaitseseisukorra täiendamise seaduse, mis lihtsustas uue reziimi kindlustamist. Seejuures pakkus sotsialist Leopold Johanson eelnõule parandust, mis laiendanuks riigipöörajate volitusi veelgi. Tõnisson läks valitsuse loozi ja surus Pätsi kätt. Arupärimisi ei esitatud, põhiseadust rikkuva Pätsi dekreedi vastu, millega kevadised valimised ära jäeti, ei protestitud.
tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks vaja olnud vaid lausuda mõned üksikud sõnad - „Lollus on alandav, mitte tarkus“ lk 7 - mt pakkus põdrale vett ja silitas teda, talle tegi rõõmu, et vana põder neid kombeid mäletas,
annaabi.ee 
