põlvkondadesse levitamine ,,loteriivõit" · Buck (1999) arvab, et inimestel on kaks teineteist täiendavat tungi : 1) enese- ja 2)liigisäilitamise tung, mille mõjul käitutakse isekalt-isetult vastavalt kontekstile, geenide mõju! Temperament kui bioloogiline tegur (käsitleb reageeringuid maailmale ja eneseregulatsiooni kk tingimuste mõjul) · Sünnime temperamendiga määratud eelsoodumusega teatud reageerimisviisideks & säilitame need eelsoodumused veidi modifitseeritult kogu elu jooksul moodustavad isiksuse. · Temperamenti iseloomustavad kolm laialdast omadust soodumus kõrgeks aktiivsuseks koos intensiivse stimulatsioooni eelistamise & riskivalmidusega soodumus neg-le (kartlikkusele, kurbusele) & frustreerituse korral vihale soodumus oma tähelepanu & käitumise reguleerimisele (jõupingutusel põhineva kontrolli kaudu)
kaasasündinud refleksidele. Refleksiks nimetatakse tahtmatut liigutust, mis tekib ja kaob iseenesest. Refleksideks on näiteks imemisrefleks, roojamisrefleks, haaramisrefleks, ujumisrefleks ja otsimisrefleks. Reflekside ülesandeks on kindlustada ellujäämine. Nad mõjutavad ka lapse hooldajat. Suhtlemise sünni ja lapse psüühilise arengu jaoks on olulisteks reageerimisviisideks lapse nutt, naeratus, liikumine ja imemine. 86 Esimene nutt annab sünnitavale emale teada, et elu on alanud. Emad on tundlikud lapse nutu suhtes ja õpivad kiiresti eristama oma lapse nuttu teistest. Imikutel esineb kolme tüüpi nuttu: näljanutt, vihanutt ja valunutt. Neid on võimalik üksteisest eraldada. Laps naeratab juba looteperioodis. Vastsündinu naeratus on reflektiivne
annaabi.ee 
