tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine. Seda muutust nimetatakse hinnamuutuse sissetulekuefektiks. Seega, kui hüvise hind langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu. Teise hüvise nõutav kogus asendusefekti tulemusena väheneb, kuid sissetulekuefekti tõttu suureneb. Lõplik muutuse suund sõltub sellest, kumb efekt on ülekaalus. Nõutava koguse reageerimistugevust mõõdetakse nõudluse hinnaelastsusega. Nõudluse hinnaelastsus näitab, kuidas reageerivad hinna 1%-lisele muutusele tarbijad. Selgitatakse välja, kas tarbijad muudavad hinnamuutuse tulemusena oma tarbitavat kogust vähem kui 1% või rohkem kui 1%. On selge, et kui tarbijad muudavad oma tarbitavat kogust selle tulemusena rohkem kui 1%, siis on tarbijad hinnamuutuste suhtes väga tundlikud ning sellist nõudlust nimetatakse elastseks nõudluseks.
3.1. Elastsuse olemus Negatiivse tõusuga nõudluskõver näitab seda, et hüvise nõutav kogus hinna tõustes väheneb. Aga kui palju nõutav kogus pärast hinnatõusu muutub ja kas see muutus on ühesugune kõikide hüviste puhul? Ja kui ei ole, siis millest see sõltub, et mõne hüvise puhul pärast hinna muutust muutub nõutav kogus oluliselt, teise hüvise puhul jääb nõutav kogus pea et samale tasemele? Nõutava koguse reageerimistugevust mõõdetakse nõudluse hinnaelastsusega. Nõudluse hinnaelastsus näitab, kuidas reageerivad hinna 1%-lisele muutusele tarbijad. Selgitatakse välja, kas tarbijad muudavad hinnamuutuse tulemusena oma tarbitavat kogust vähem kui 1% või rohkem kui 1%. On selge, et kui tarbijad muudavad oma tarbitavat kogust selle tulemusena rohkem kui 1%, siis on tarbijad hinnamuutuste suhtes väga tundlikud ning sellist
annaabi.ee 
