Näiteks auto otsasõidu energia kiirusel 50 km/h võrdub tema kukkumisega kolmekorruselise maja kõrguselt, kiirusel 120 km/h aga juba 18.korruse kõrguselt. Seega kiiruse vähendamine mõjutab oluliselt liiklusõnnetuse tagajärgi. LIIKLUSOHUTUS Pidurdamine Auto täielikuks seismajäämiseks toimub pidurisüsteemis mitmeid toiminguid ja selle aja jooksul läbib auto: · Reageerimisteekond. Juhi keskmiseks reageerimisajaks loetakse 0,8...1 sekundit. Auto kiirusel 50 km/h läbib ta selle aja jooksul 12...15 m, kiirusel 90 km/h aga juba 25 m ja kiirusel 100 km/h 30 m. · Pidurite rakendumisteekond on teekond selle aja jooksul, millal pidurid tegelikult pidurdama hakkavad, alates pedaalile vajutamise hetkest. Sõiduautodel on see aeg keskmiselt 0,1 sekundit. · Aeglustusteekonnal toimub tegelik pidurdamine. Aeglustusteekond kasvab võrdeliselt kiiruse ruuduga.
aeglustusteekonnaks. mootorrattast, on nende juhtimistehnika põhiliselt Reageerimisteekonna all mõeldakse maad, mille ühesugune. Tasasel teel on motorolleri juhtimine mootor- sõiduk läbib alates hetkest, mil juht märkab ohtu kuni rattaga võrreldes mõnevõrra lihtsamgi, kuna raskuskese pidurite töölerakendumiseni. Reageerimisteekond sõltub paikneb madalamal. Auklikul teel ja maastikul on mootor- juhi ja pidurite reageerimisaegadest (esimene 0,4 . . . 1,5 s, ratas stabiilsem, sest juht on masinaga kindlamalt liitunud teine 0,2 . . . 0,4 s) ning on võrdeline sõidukiiru- (põlved toetuvad vastu paaki). Motorolleri suurema külg- sega. pinna tõttu tuleb sõidul rohkem arvestada külgtuult. Eriti Juhi reageerimisaega käsitleti lk. 292
annaabi.ee 
