Näiteks auto otsasõidu energia kiirusel 50 km/h võrdub tema kukkumisega kolmekorruselise maja kõrguselt, kiirusel 120 km/h aga juba 18.korruse kõrguselt. Seega kiiruse vähendamine mõjutab oluliselt liiklusõnnetuse tagajärgi. LIIKLUSOHUTUS Pidurdamine Auto täielikuks seismajäämiseks toimub pidurisüsteemis mitmeid toiminguid ja selle aja jooksul läbib auto: · Reageerimisteekond. Juhi keskmiseks reageerimisajaks loetakse 0,8...1 sekundit. Auto kiirusel 50 km/h läbib ta selle aja jooksul 12...15 m, kiirusel 90 km/h aga juba 25 m ja kiirusel 100 km/h 30 m. · Pidurite rakendumisteekond on teekond selle aja jooksul, millal pidurid tegelikult pidurdama hakkavad, alates pedaalile vajutamise hetkest. Sõiduautodel on see aeg keskmiselt 0,1 sekundit. · Aeglustusteekonnal toimub tegelik pidurdamine. Aeglustusteekond kasvab võrdeliselt kiiruse ruuduga.
ning liikumissuuna muutmise vajadused. Kõhtudes jala- õigeaegselt pidurdada, kui ta märkab eesliikuja stoppsig- käijate ja jalgratturitega ei maksa kunagi karta, et ollakse naali) peab olema pikem reageerimis- ja aeglustusteekonna liiga ettevaatlik. Eriti veel siis, kui tegemist on joobnu- ning minimaalse varupikkuse (5 m) summast. Kui võtta tega. küllaldase varuga reageerimisajaks 2 s, siis võib mootor- Sõidukiiruse valimisel tuleb mootorratturil tõsiselt rattajuht hoida pikivahet, mis meetrites avaldatuna võrdub arvestada teeolusid, kuna need võivad tunduvalt mõjutada poolega km/h-tes antud sõidukiiruse arvväärtusest. Näi- kaherattalise masina sõidustabiilsust. Oluline on õigesti teks kiirusel 40 km/h peab pikivahe olema 20 m, kiirusel määrata teekatte seisukorda, esmajoones selle karedust. 60 km/h -- 30 m jne
annaabi.ee 
